Hangete osakonna juhataja Priit Soosaare kommentaar automaatide hanke verifitseerimise ja hankeprotsessi läbi viimisele.

Vastavalt riigihanke alusdokumentidele viis verifitseerimise läbi ja koostas protokolli pakkuja, kusjuures igal pakkujal oli valida, kas teha testid ise või need kolmandalt osapoolelt sisse osta. Verifitseerimiseks vajalike testide läbiviimisel sai lähtuda ainult riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest, piirangutest ja ka seal lubatud tegevustest (näiteks teatud varuosade vahetamisest). Kõiki pakkujaid on siin koheldud võrdselt.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) seisukoht oli, et vastavalt riigihangete seadusele peab hankeprotsess olema hiljem kontrollitav. LMT koostas verifitseerimise raporti vastavalt riigihanke alusdokumentide nõuetele, seda ei ole põhjust kahtluse alla seada. Küll tuleb ühe testi sooritamine ja selle tulemused VAKO otsuse valguses üle vaadata.

RKIK ei saa verifitseerimise raportit parandada, sest see ei ole RKIKi, vaid LMT dokument. Järgnevalt saab RKIK paluda LMT-l esitada täiendavad tõendid ehk täiendada, mitte tagantjärele muuta rough handling testi dokumentatsiooni, seda VAKO tehtud otsuse valguses. Peale täiendavate tõendite esitamist vaatab hankekomisjon materjalid uuesti läbi ja annab oma hinnangu testi läbimise kohta. Seda, kas otsus tuleb LMT kasuks või mitte, saab faktide põhjal otsustada ainult hankekomisjon.

Mitmeid äärmuslikke teste viidi Eesti hankekomisjoni ja spetsialistide ettepanekul läbi lisaks verifitseerimisele, et testida relvade piire eeskätt ohutuse ja relva võimekuse hindamiseks. Nende testide testi eesmärgiks oligi hinnata, millised on relva võimalused ning kui äärmuslikes tingimustes saab teda ohutult kasutada. Testid näitasid, et relv on vastupidav ja töökindel ka äärmuslikes tingimustes.

Relvade betoonile kukutamise ehk rough handling testi eesmärgiks oli kontrollida, kas relva funktsionaalsus pärast äärmuslikku käitlemist säilib, kas temast on võimalik lasta. See nõue sai ka täidetud. Testi käigus jäi põhiline hangitav 5,56mm automaat ja selle kaba kukkumistel täiesti terveks.

Väikeses koguses hangitav ja ligi 2 kilo raskemal 7,62mm täpsuspüssil eraldus kabast kild viimasel kukkumisel ehk relv oli enne seda saanud eelnevalt mitmeid lööke. Samuti sai sihikul kannatada reguleerimisnupp, kuna relv kukkus otse selle peale. Hankekomisjoni tookordne seisukoht oli, et relv oli pärast testi funktsionaalne ja täiesti laskekõlblik. Tegemist ei olnud struktuursete kahjustustega, mis oleks takistanud relva edasist ohutut sihipärast kasutamist. Määrustik keelab relva viskamise, see ei ole tulirelva sihipärane kasutusviis.

Testitud relva kaba on USA armee kasutuses oleva automaadi M4 kaba, mis vastab kõigile USA militaarstandarditele ehk siis ka Ameerika sõdurid kasutavad relvasid, millel on küljes just selline kaba. Sellest tulenevalt pole alust väita, et tegemist oleks ebasobiliku relvaosaga.

Kuigi hankedokumentides ei olnud esitatud täpseid kvaliteedinõudeid kabadele ja sihikutele, siis on oluline märkida, et meile pakutud relva varustus on kasutuses USA relvajõududes ja nii pakutaval kabal kui ka sihikul on vastavus MIL standardiga. Loomulikult võiks hankes esitada kõige kõrgemad võimalikud kvaliteedinõuded, aga paraku sellised nö ülemise riiuli varustuselemendid maksavad väga palju.

Hankekomisjoni soovil läbiviidud relvade kuumuse mõõtmise test ei olnud verifitseerimise osa, vaid tulenes vajadusest kinnitada või lükata ümber testimise käigus ekspertide poolt esitatud tagasisidet. Läbiviidud test ei kinnitanud ülekuumenemist ehk siis LMT ei kuumenenud liigselt ega olnud ka kõige kuumemaks läinud relv. Mõõtmisi teostas KVÜÕA rakendusuuringute teadur, kes on TÜ haridusega vastava valdkonna doktorikraadiga ekspert.

Hankele esitatud pakkumiste läbivaatamisel ja testimisel osalesid ning oma seisukohtasid väljendasid nii eksperdid kui ka komisjoni liikmed, kusjuures arvamused kattusid paljudes punktides. Riigihanke komisjon, kuhu kuulusid kaitseväe, PPA ja justiitsministeeriumi esindajad, arutas kõikide osalejate tähelepanekuid ja võttis neid arvesse. Ühtki eriarvamust õhku ei jäänud, kõik küsimused said vastused. Riigihanke komisjon esitas oma vastused ka kaitseväe eksperdi tähelepanekute suhtes ja seletas tehtud otsuseid. Komisjonile saadetud tagasisides kinnitas ekspert, et komisjoni esitatud vastused tähelepanekutele on ammendavad ning rohkem küsimusi tal ei olnud.

Paukmoona testides kasutati hankedokumentides nõutud moona ning testis esinenud tõrked ei andnud alust relva diskvalifitseerimiseks, kuna relv läbis testi vastavalt esitatud nõuetele.

Kuna hankele esitatud pakkumused on ärisaladusega kaitstud, ei saa praegu täpsustada, millised on pakkumuses olevate elementide täpsed nimetused, kuid võib öelda, et erinevate tootjate pakutud relvade varustus ei erinenud üksteisest oluliselt. Vastavalt riigihangete seadusele ei tohi esitatud pakkumust muuta ning seda ei ole ka tehtud. See, milline saab olema hankeleping ja seal sisalduvad konkreetsed lisaelemendid, selgub lepingu läbirääkimiste käigus. Hankijal õigus teha lisavarustuse osas valikuid.

2019-01-21T10:09:13+00:00