Vaatamata koroonale ja sõjale on Eesti relvastuse tarned väga hästi tagatud

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) muutis kolme aasta eest jõuliselt oma hankestrateegiat ja on relvastuse valdkonnas sõlminud aegsasti raamlepingud väga paljude tarnijatega – seeläbi on täna tagatud Eesti kaitseväe kiire ja efektiivne varustatus vajaliku relvastuse ja laskemoonaga.

RKIKi relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp ütles, et jätkuvast koroonapandeemiast ja Venemaa agressioonist oleme täna olukorras, kus peame teiste riikidega võrdluses olema efektiivsed ja strateegiliselt targad, sest nõudlus erinevate relvasüsteemide ja laskemoona järele on kasvanud hüppeliselt.

„Meie eeliseks on – eriti laskemoona osas – raamlepingute olemasolu mitme partneriga. See tekitab pakkujate konkurentsi ja selliselt on võimalik tagada Eestile parimad võimalikud tarneajad parima võimaliku turuhinnaga,“ märkis Lipp.

Samas tuleb arvestada, et nii suure nõudluse kasvu juures kallinevad pea kõik tooted ja samas tarneajad muutuvad kohati isegi kordades pikemaks. „Oleme siiani hangete mõistes püsinud turul isegi sammukese ees. Kui olukord relvastuses peaks aga veelgi kehvenema, siis peame olema valmis oma strateegiat hankimises muutma,“ tõdes Lipp.

Milline on aga taust, mis on eelnenud sellele situatsioonile, kus me praegu oleme? Tema sõnul tuleks olukorda relvastuse turul vaadata mitte ainult tänase päeva kontekstis vaid laiemalt.

Eelnevad kaks aastat koroonapandeemiat jättis jälje tootmistesse ja tarneahelatesse, kus ettevõtted pidid kohanema ja toimetama piirangute tingimustes. Samuti puudutas pandeemia riiklikel tasemetel ekspordi- ja impordilubade ning läbiveolubade menetlemise kiirust, sest pandeemia ja piirangud mõjutasid ka seda osa kogu ahelast.

„Toormete puudus ja kiipide probleem, lisaks suurriikide konkurents ja majandussuhted, on tekitanud erinevaid aspekte ning mitte just positiivselt muutnud praegust olukorda,“ rääkis Ramil Lipp. „Siia juurde tuleks lisada Evergreeni õnnetusjuhtum Suessi kanalis, mis mõjutas kogu maailma logistikat.“

Murekohti lisandus peale 2021. aasta lõpus toimunud Venemaa ja Valgevene suurõppusi Ukraina piiridel, mis lõppesid täiemahulise sõjalise konfliktiga. Aga nii Venemaa kui Ukraina on erinevate metallide ja muude toormete suured eksportijad.

Mida on samal ajal teinud RKIK? Oleme muutnud oma hankestrateegiat jõuliselt alates 2019. aasta teisest poolest: mitmete tootegruppide osas on langetatud otsus hankida varasemaga võrreldes teisiti. Näiteks laskemoona hangete puhul sõlmisime raamlepingud kõikide pakkujatega, kes hankes osalesid, et tagada maksimaalne tarnevõimekus.

„2021. aasta lõpus otsustasime ära tellida kogu 2025. aastani kinnitatud hankekavas ette nähtud laskemoona, mille tulemusena oli juba selle aasta jaanuari lõpuks kogu hankekavas kirjeldatud laskemoona vajadus lepingutega kaetud ning tarneajad teatud moonatüüpide puhul tavapärased. Suuremates laskemoona kaliibrites esines ka pikemaid tarneaegu.

2022. aasta veebruari alguses ennetas valitsus aga algavat sõda ja sellest tekkivaid lisaprobleeme tarnetele ning otsustas kinnitada kaitsevaldkonna lisarahastuse, mis on suures osas planeeritud laskemoona varude täiendamiseks.

Ramil Lipp rääkis, et tänaseks on RKIK tänu raamlepingute olemasolule ja kiirele tegutsemisele jõudnud lisarahastusega ettenähtud vahendite paketist laskemoona osas lepingutesse ning esimesed tarned saabuvad juba sellel aastal. Tarneajad varieeruvad ja jäävad vahemikku kuuest kuust kuni kolme aastani.

Teise valitsuse poolt eraldatud lisarahastuse abil täiendatakse ja luuakse uusi võimeid: näiteks relvastuse osas hangime tankitõrjerelvi ja suurtükiväe tarvis nii relvasüsteeme kui laskemoona, samuti öövaatlus- ja öövõitlusseadmed. Lisaks soetatakse maakaitsele täiendavalt isikukaitsevahendeid ja varustust. Uudsena asume investeerima kaasaskantavasse lühimaa õhutõrjesse. “Tänu raamlepingute olemasolule saavad esimesed relvastuse lepingud lähiajal sõlmitud, kusjuures heade tarneaegadega. Head tarneajad tulenevad aga headest ning usaldusväärsetest partnersuhetest,” ütles Ramil Lipp.

„Tänapäeva lahingute praktika – hetkel ka Ukraina näitel – on andnud tugeva sisendi integreerida kõrgtehnoloogilisi vahendeid ka Eesti pikamaa laskevõimesse. Teise lisarahastuse abil hangime muu hulgas ka õhuründemoona,“ lisas Lipp.

 

Lisainfo: maria.tiidus@kaitseinvesteeringud.ee, 5885 3228.

 

2022-04-22T13:33:46+00:00