Harjutusväljad2024-01-03T18:16:46+00:00
Nursipalu laiendus
Sirgala laiendus

Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti kaitsevõime suurendamine ja NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. Harjutusväljade laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.

Harjutusväljad

Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitistega. Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöoid, katsetatakse relvi, lahingumoon ja muud tehnikat.

Eestis on asutatud seitse harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga, Männiku ja Soodla harjutusväljad. Lisaks asub üle Eesti mitmeid Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiire ning muid harjutusalasid. Harjutusväljade peamine ülesanne on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpet. Harjutusväljade asukohad lähtuvad väljaõppekeskuste paiknemisest, et tagada väljaõppekeskustele võimalus korraldada lahinglaskmisi vähemalt rühmasuurustele üksustele. Harjutusväljade planeerimise ja ehitamisega tegeleb kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirud on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatavad väljaõppeehitised, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest.

Harjutusväljadel kehtib väljaõppe ajal liikumispiirang. Harjutusvälja piirkonna elanikele antakse võimalikult vara teada harjutuste toimumise ajakavast ning ülevaade plaanitud tegevustest. Harjutusväljade puhul on tegemist ohtliku alaga, kus ohutus on väga oluline ning see puudutab nii kaitseväelasi ja kaitseliitlasi kui ka läheduses elavaid inimesi ja seenelisi-marjulisi.

Rohkem infot harjutusväljade kohta

Harjutusväljad

Harjutusväljad tagavad Eesti julgeoleku ja kaitse

Venemaa rohkem kui 600 päeva kestnud täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas kinnitab, et tegemist on reaalse sõjalise ohuga. Eesti on seetõttu kiirkorras arendanud oma sõjalist võimekust.

Ühes kaitseväe suurenemise ja relvastuse uuendamisega on vaja parandada harjutustingimusi. Paraku on Eesti ainsa suurema harjutusvälja (keskpolügoon) ja naabrite (Soome, Läti) võimalused ammendunud.

Eesti julgeoleku tugevdamiseks on vaja harjutusvõimalusi parandada kahel põhilisel operatiivsuunal: Kirde-Eestis ja Kagu-Eestis.

Kirde-Eestis Sirgala harjutusvälja põhiliseks kasutajaks on seda suunda turvava Jõhvi sõjaväelinnaku üksused (Kalevi ja Viru jalaväepataljon), sh meie enda noored, kes seal ajateenistuse läbivad.

Lõuna-Eesti kaitse tugevdamiseks saab peamiselt Võrus paiknev 2. jalaväebrigaad lähiaastatel juurde nii soomukeid kui liikursuurtükke. Ühes relvastuse uuendamisega on vaja parandada piirkonnas harjutustingimusi. Nursipalu arendamine suurendab kogu Eesti julgeolekut.

Eesti riik on kohalikele inimestele riigikaitsesse panustamise eest väga tänulik.