Kaitseväe harjutusväljadel võetakse esmakordselt kasutusele kaugjuhitav rasketehnika

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) võttis kasutusse spetsiaalselt ümberehitatud ja kaugjuhitavaks muudetud rasketehnika, mis asub tegutsema kaitseväe harjutusväljade sihtmärgialadel, kus võib esineda lõhkemata lõhkekehasid ehk lühendatult UXOsid.

Kuni ühe kilomeetri kauguselt juhitava buldooseri ja ekskavaatori peamiseks ülesandeks on sihtmärgialade turvaline hooldamine. Selleks on mõlemad masinad varustatud seitsme kaameraga, mille pilt jookseb reaalajas operaatori silme ette ekraanile.

„Kaalusime enne teenuse loomist ka soomustatud roomikmasinaid, kus juhid olnuks masinas sees, ent meie harjutusväljade maastik on väga suures osas märg ja kandevõime väike ning otsustasime veidi kergemate masinate kasuks, mis on distantsilt juhitavad ja mille kasutamisel on oht inimelule välistatud,“ rääkis RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Masinad tõstavad oluliselt sihtmärgialade korrastamise töö kiirust ja kvaliteeti ning pakuvad operaatorile turvalist keskkonda masinast kaugemal, juhul kui masin peaks sõitma lõhkemata lahingumoona peale ja toimuks plahvatus.

Praegusel hetkel on raadatud UXO alad võsastunud ning väljaõppe läbiviimine on raskendatud, seega saab tehnika esimeseks ülesandeks neil aladel taimestiku eemaldamine ja seeläbi nähtavuse tagamine. Lõhkemata lõhkekehade otsimine nende otseste ülesannete hulka ei kuulu – see on jätkuvalt demineerijate töö.

Töö käigus jätkatakse nüüd juba ka katsetustega, mille eesmärgiks on kaugjuhtimise distantsi pikendamine kaugemale kui üks kilomeeter.

RKIKi sõidukite kategooria tooteinsener Kardo Ludvi märkis, et masinate kaugjuhtimiskonteineris on operaatori käsutuses täpselt samad juhtseadmed, mis masinas endas.

 „Masinaid saab opereerida täpselt samamoodi nagu kabiinis olles, ja isegi juhtkangid on samad. Konteineris on tehtud ka väikeseid mugandusi, et masinate alusvankrit oleks distantsilt parem juhtida – näiteks ekskavaatori sõitmine on toodud pedaalide asemel juhtkangidele,“ ütles Ludvi.

Tema sõnul on kõige suuremad erisused sisse viidud ekskavaatoril, millel on hulgaliselt lisavarustust –  näiteks 360 kraadi toimiv pöördpea täpseks tööks, lisaks planeerimis- ja kaevekopale on komplektis ka võsafrees, giljotiin puude langetamiseks ning haaratsid.

 „Mõlemal masinal on ka 3D süsteemid, mis annab meile võimaluse kasutada masinaid harjutusväljadel 3D-jooniste järgi näiteks teede ja rajatiste ehitamisel,“ lisas Ludvi.

Kasutusele võetud tehnika alusvankriteks on Komatsu D51PX-24 buldooser ja Komatsu PC138US-11 ekskavaator.

Kaks masinat, nende ümberehitamine, täiustamine ja kaugjuhitavaks muutmine läks maksma kokku ligi 650 000 eurot.

Komatsu masinad RKIKi jaoks kaugjuhitavaks muutnud ASi Baltem müügijuht Alari Kasvand ütles, et Baltimaades ei ole sellist tehnikat varem kaugjuhitavaks muudetud. Soomes on Komatsu esindus kaevanduste tarvis masinatega seda teinud ka varem.

Kasvand märkis, et kui ühendus masinatega peaks kaduma, siis on automaatika seadistatud nii, et need jäävad lihtsalt seisma. Ühendus juhtpuldi ja kaugjuhitava tehnika vahel on tema sõnul turvaline ja häkkimiskindel.

RKIKi hallata on üle 32 000 hektari kaitseväe suletud harjutusväljasid. Lõhkemata lõhkekehadega alad paiknevad keskpolügonil, Sirgalas ja Nursipalus. Kaugjuhitavate masinate juhtide leidmiseks korraldas RKIK eraldi konkursi ning tööle võetud spetsialistid alustavad tööd 18. aprillil.

Lisainfo: maria.tiidus@kaitseinvesteeringud.ee, 5885 3228

2022-04-19T12:21:16+00:00