Korduma kippuvad küsimused

Ukraina toetusmeetme infopäev toimus 22.09.2025 Öpiku konverentsikeskuses Tallinnas. Toetusmeetme tingimusi ja Eesti kaitseväe prioriteetseid vajadusi tutvustav esitlus on leitav siin (PDF).

Lisaüsimusi saab saata e-posti aadressile [email protected].

Milliseid tooteid Ukraina eelmisest voorust valis? Arvestades Eesti kaitseväe vajadusi ja Ukraina eelmise vooru valikuid, siis palju ühtisid Ukraina poole valikud Eesti kaitseväe võimevajadustega?

Ukraina valikud eelmises voorus olid seotud autonoomsete süsteemidega, sh droonidega, veesõidukite ja meditsiinivahenditega. Enamus valikust on kattuv Eesti Kaitseväe prioriteetsete võimevajadustega. Lõpliku valiku toodetest teeb Ukraina kaitseministeerium vastavalt oma prioriteetsetele vajadustele.

Kas Ukraina ja Eesti kaitseväe vajadused peavad ühtima võimevaldkondade või toodete tasemel?

Pakkuda võib kõiki prioriteetsete võimevajaduste loetellu kuuluvaid tooteid ning lõpliku valiku teeb Ukraina.

Kuidas kontrollitakse vahendite jõudmist rindele ja selle kasutamist?

Toodete sihipärase kasutamise eest vastutab Ukraina kaitseministeerium ning vastavad mehhanismid on sätestatud Eesti ja Ukraina vahelises koostöökokkuleppes. RKIK kontrollib oma pädevuse piires lepingu täitmist ning korraldab toodete nõuetekohase üleandmise.

Kas prioriteetsed võimevajadused on nimekirja siseselt omakorda prioriseeritud? Kas mõni võimevajadus on eelistatum kui teine?

Võimevajaduste nimekiri ei ole prioriseeritud. Kõik esitatud ja tingimustele vastavad taotlused edastatakse Ukraina poolele ning lõpliku valiku teeb Ukraina oma vajadustest lähtuvalt.

Miks ei ole võimearenduste nimekirjas välja toodud RKIK hangete teabepäeval välja toodud olulisi hankeprojekte?

Võimevajadused on esitatud valdkondadena, mitte konkreetsete projektide või toodetena. Tegemist on Eesti kaitseväe prioriteetsete võimevaldkondadega, mille kättesaadavus on eriti oluline ka kriisi ja sõjaaja tingimustes. Kaitseväele hankimine toimub toetusmeetmest eraldi ning need riigihanked kajastuvad RKIK hankeplaanis.

Kas maismaasõidukid, autonoomsed ja kaugjuhtimistehboloogia läheb Eesti kaitseväe võimevajaduste alla?

Eesti kaitseväe võimearenduse prioriteet nr 5 hõlmab laiemalt autonoomseid ja mehitamata platvorme. Teeme vastava muudatuse ka Eesti Kaitseväe võimevajaduste prioriteetide loetelus (LISA 1).

Pakutavad tooted peavad kuuluma avaldatud prioriteetsete võimevajaduste loetellu (13 kategooriat). Taotleja peab suutma põhjendada, kuidas tema pakutav toode või teenus nende prioriteetidega ühtib.

Kui toode integreeritakse Ukrainas konkreetse platvormi külge, siis mida täpselt Eestis üle antakse?

Eestis antakse üle Eestis valminud toode või selle osa, millele taotleja on kohapealse tootmise ja vastavuse kinnitanud. Kui integratsioon toimub Ukrainas, tuleb taotluses selgelt kirjeldada, milline osa tootest valmib Eestis ja millised tööd teostatakse Ukrainas.

Kas droonidega seotud väevõime arendamise prioriteedi all kuuluvad ainult FPVd (First Person View) või on selle väevõime arenduse all mõeldud siiski mehitamata lennuplatvorme laiemalt?

Võimearenduse prioriteet hõlmab laiemalt autonoomseid ja mehitamata platvorme, mitte ainult FPV-droone. Teeme vastava muudatuse ka Eesti Kaitseväe võimevajaduste prioriteetide loetelus (LISA 1).

Kas ühistaotleja saab olla vaid Eesti ettevõte?

Jah. Meede on suunatud Eestis registreeritud ettevõtetele ning ühistaotlejad peavad samuti vastama kõikidele toetusmeetme tingimustele. Kui on vajadus kaasata Eestis registreerimata ettevõtet, saab seda teha allhanke korras.

Kas ühe ettevõtte maksimaalne maht (hanke summa) toetusmeetmes on piiratud?

Jah. Üks taotleja võib esitada maksimaalselt 8 toodet (või tootekomplekti). Ühe toote või tootekomplekti maksimaalne pakkumuse maht on 50 000 000 eurot. Seega, maksimaalselt saab kõikide toodete koguväärtus olla 400 mln eurot.

Kui eelnevalt müüdud lepinguid toodete osas ei ole näidata, siis millisel kujul sobib testimise “kinnitus”; kas testimise kinnitus on aktsepteeritud ka Ukraina poolt?

Testimise kinnituseks sobivad dokumendid või protokollid, mis tõendavad toote reaalseid katsetusi. Oluline on, et testitakse lõpptoodet, testimise tulemused on protokollitud ning testimine oli edukas.

Küberteemasid ei ole hetkel toodud välja võimevajaduste prioriteetide hulgas. Kas see tähendab, et seekord ei ole selle valdkonna lahendusega mõtet taotlusvoorus osaleda?

Kui toote TRL ei ole täna 8, vaid on 5, kuid 2026. aasta lõpuks jõutakse TRL 8-ni, siis kas on siiski võimalik voorus osaleda?

Toetusmeetme tingimuste kohaselt peab toode olema taotluse esitamise hetkel vähemalt TRL 8 ja olema varasemalt turustatud.

Kui osa ühistootest osa valmistatakse Ukrainas, kas see tuleb transportida üleandmiseks Eestisse?

Üldjuhul toimub kauba üleandmine Eestis. Vajadusel võib teha erisusi, kuid selline soov tuleb selgelt märkida taotluses ning kooskõlastada lepingu sõlmimisel. Kui mingi osa tootest valmib Ukrainas ning nt integreeritakse samuti Ukrainas, siis ei tule seda üleandmiseks Eestisse tuua. Juhime tähelepanu, et sellised küsimused otsustatakse kaasusepõhiselt ning need tuleb taotluse esitamisel taotluses välja tuua.

Kas enne taotluse esitamist on võimalik kontrollida pakutava toote kuuluvust prioriteetsete võimevajaduste nimekirja?

Oleme valmis võimaluste piires tekkinud küsimustele vastama. Üldjuhul on taotlejal endal kõige parem teadmine toote funktsionaalsusest ning oskab ise hinnata ning põhjendada, kuidas tema pakutav toode või teenus prioriteetsete võimevajaduste nimekirja mahub.

Kas sellel aastal esitab Ukraina pool omad valikud prioriteetidena? Kui jah, siis kuidas RKIK seejärel prioriteete menetleb?

Ukraina kaitseministeerium esitab oma valikud prioriseeritult ning mahus mis ületab toetusmeetme eelarvet. Juhul kui järelkontrollis selgub, et mõne toote osas ei ole toetusmeetme tingimused täidetud, on olemas järgmine Ukraina poolt soovitud toode ning lepingute sõlmimisega saab jätkata viivitusteta. Lepingute sõlmimist alustatakse Ukraina poolt esitatud prioriteetide skaalast lähtuvalt.

Kas ettevõte saab esitada mitu taotlust? Ja kas sellisel juhul need erinevad taotlused summeeritakse?

Ettevõtte saab esitada mitu taotlust juhul, kui ühe taotlustest esitab ettevõtte ainuisikuliselt ning teised on ühistaotlused koos teiste ettevõtetega. Sellisel juhul ei saa pakutavad tooted olla identsed ning taotluses tuleb kirjeldada ühistaotlejate roll lepingutäitmises. Erinevate taotluste toodete koguväärtusi ei summeerita.

Kas ühispakkumises täidetakse üks taotlus (taotlusvorm 1, 2 ja 3) ning allkirjastatakse ühiselt (ettevõtte esindajate poolt?).

Taotluse failid tuleb lisada ühte digikonteinerisse, mis tuleb allkirjastada kas taotleja või ühistaotluse korral kõikide ühistaotlejate poolt. Kui tegemist on ühistaotlusega, siis võivad ühistaotlejad volitada enda seast üht taotlejat teiste nimel taotlust esitama ja allkirjastama.

Kui taotlus esitatakse 8 erineva toote kohta, kas siis peab kõigis toodete kohta esitatavates vormides (taotluste vorm 2) punktis 4.1 olema üks ja sama number – ehk kõige kallima toote koguväärtuse maksumus?

Taotluse vorm 2 punkt 4 sõnastus oli eksitav, kuna vorm tuleb esitada iga toote kohta eraldi. Punkt 4.1 tuleb esitada pakutava toote koguväärtus. Korrigeerisime sõnastust järgnevalt:

Punkt 4.2 info on kõikide toodete üleselt sama ning kui esitatakse mitu toodet, siis selles lahtris kajastatav summa on kõikide toodete kohta esitatavatel vormidel sama.