Läpi-Ojaküla rekonstrueerimiseks sõlmiti kolmepoolne leping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), Tapa vald ja AS Tariston sõlmisid kolmepoolse lepingu Läpi-Ojaküla tee rekonstrueerimiseks. Esmakordselt Eestis soovitakse kasutada tee rekonstrueerimisel aluskonstruktsioonina rehviplokke.
Läpi-Ojaküla tee puhul on tegemist keskpolügooni edelasuunalise juurdepääsuteega kogupikkusega 8 kilomeetrit. Teest kaks kolmandikku kuulub Tapa vallale ning ülejäänu on Kaitseministeeriumi valitsemisel.
„Läpi-Ojaküla tee rekonstrueerimine on üks paljudest vastastikku kasulikust koostöö näidetest Tapa valla ja riigi vahel. Hea ühendus on maal elamise üheks olulisemaks eelduseks, millele käesolev projekt tublisti kaasa aitab,“ lisas Tapa vallavanem Riho Tell.
„Üks uus põhjaosa lõik annab võimaluse pääseda Ojakülast Põhja-Kõrvemaa kaudu Piibe maanteele, millel liikumine tänaste teede puhul oleks takistatud, kui sulgetakse keskpolügooni laiendatud ohuala. Uusi lõike rajatakse ka põhjustel, et viia tee eemale eramajadest ning valida looduslikumalt paremaid kohti võrreldes senisega,” märkis RKIK taristuprojektide koostöö koordinaator Kaupo Kaasik.
Ehitushanke korraldas Tapa vald ning hanke võitis AS Tariston AS kogumaksumusega 1,28 miljonit eurot koos käibemaksuga. Vallale RKIK-lt eraldatav summa katmaks nii vallale kuuluva lõigu rekonstrueerimist kui ehituse omanikujärelevalvet on ligi 638 000 eurot. Valmimise tähtaeg on juuni 2022.
Tee ehitatakse kogu pikkuses 7 meetri laiuse kruusakatendiga. Vähemalt 700 meetri pikkuselt rajatakse uus tee rehviplokkidele, mis sellises mahus on Eestis esmakordne. Rehviplokkide kasutamise lubamiseks on väljastatud ka Keskkonnaameti vastav registreering.
„Oleme RKIK-i ja Tapa valla pikaaegne koostööpartner ning antud regioonis pidevalt toimetanud juba viimased 15 aastat. Töövõtjana soovime pakkuda oma tellijatele alati parimaid insenertehnilisi lahendusi, kuid tihtilugu on see võimalus pärsitud riigihanke väga rangete ääretingimuste tõttu. Seega sellised pilootprojektid ja tellijate julgus tuua antud valdkonda innovaatikat, on väga värskendav ja tervitatav nähtus ning annab meile kui töövõtjale samuti võimaluse hankida uusi kogemusi erinevate tehnoloogiate rakendamisel igapäevases töös,“ märkis AS Tariston AS juhatuse esimees Kaspar Kaldjärv.
„Rehviplokkide kasutuselevõtt lahendab ära Eestis tekkiva rehvide käitlemise probleemi võimaldades samaaegselt säästa taastumatut loodusvara (liiva, kruusa), mida muidu peaks tee ehitamisel kasutama suuremas koguses. Teisisõnu osa vajaminevast pinnase mahust asendatakse taaskasutatud materjaliga, mis on vajadusel ka hiljem (näiteks tee lammutamisel) uuesti taaskasutatav. Rehviplokid võimaldavad hoida teekonstruktsioonide kaalu probleempinnastel väiksemana ja tagada vajamineva kandevõime.“ märkis Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor teedeinsener Sven Sillamäe.
Mujal maailmas (näiteks Soomes) on teede ehituses rehviplokke kasutatud aastakümneid. Lisaks tee ehitamisele on rehviplokke võimalik kasutada dreeniva ja vett mahutava kihina, müravallide täiteks ja tugevdamiseks, nõlvade armeerimiseks, lasketiirude vallides ning kergtäitematerjalina mahukates täitetöödes probleempinnastel.