Kaitseinvesteeringut keskuse juht Kusti Salm tunnistas täna avaldatud riigikontrolli auditit kommenteerides, et ametil on olnud kaitseinvesteeringute puhul probleeme, kuid kaks aastat tagasi alanud hangete reformiga on parandatud pea kõiki elemente, millele riigikontroll tähelepanu juhtis.

Salmi sõnul on alates 2018. aastast kaitseinvesteeringute keskuse valitsemisalas kõik hangetega seotud dokumendid ära muudetud ja keskus töötab töötame oluliselt paremini turu ja tarnijasuhtlusega. «Auditi näidete varal ei saa me kõigega nõus olla. Oleme nõus, et tarnijasuhtluses ei ole me olnud väga head, mis on mõnes kohades  toonud kaasa konkurentsi ahenemise,» ütles Salm.

Kaitseinvesteeringute keskuse juht ei ole nõus väitega, et näiteks tankitõrjerakette Javelin oleks saanud turutingimustes kellegi teise käest soodsamalt. «Väite juures unustati ära selline väike detail, et rohkem kui pool Javelini rakettidest saime me Ameerika Ühendriikide käest tasuta. Meie poolt oleks olnud erakordselt totter öelda, et me ei taha teie rakette ja me teeme nüüd ise avatud turul hanke,» ütles Salm.

Samasugune näide on Salmi sõnul Lõuna-Koreast ostetavate liikursuurtükkide K9 hankega, mis tehti koostöös Soomega.

«Me tegime erandhanke, mis põhines paljuski sellel eeltööle, mida soomlased olid teinud ja sealjuures väga põhjaliku hinna- ja turuanalüüsi, mille pealt me olime veendunud, et saame turutingimustes väga hea tehingu. Riigikontroll nägi selles olukorda, kus justkui ei oleks olnud võimalik veenduda, et see andis parima hinna ja kvaliteedi suhte. Meie olime selles rohkem kui 100 protsenti veendunud,» lausus Salm.

Ta lisas, et mõnikord võibki mõni relvasüsteem olla odavam, kuid arvestada tuleb ka sellega, et kaitseväes võib mõni kindel süsteem olla kasutuses juba aastakümneid ja oluliselt lihtsam on korraldada  väljaõpet ja tagada elutsüklit juba olemasolevat süsteemi kasutades, kui minna täiesti uue asja peale. «Seda  Isegi olukorras, kus uus asi on odavam,» märkis Salm.

Salmi sõnul ostab Eesti relvi peamiselt NATO partneritelt ja teatud relvasüsteemide puhul ei ole neid ostjaid maailmas palju. «See ei ole saia- ja leivaturg. Ongi valdkondi, kus on vaid 1-2 pakkujat,» sõnas ta.

 Salm tunnistas, et mõnel puhul on kaitseinvesteeringute keskus ise seadnud hanke tehnilised tingimused niivõrd keeruliseks, et riigihangete seaduse järgi ei kvalifitseerunud ükski pakkuja.

«Jutt käib 155 millimeetrise kaliibriga suurtükimoona hankest, kus me tegime ise tingimused piisavalt keerukaks. Hankel oli 4-5 pakkujat, kuid keegi ei kvalifitseerunud, kuna me olime seadnud tingimuseks, et tootja peab olema suuteline pakkuma konteinereid, millega oleks võimalik paigutada laskemoona nii tavalistele veokitele, kui ka liikursuurtüki K9 sisse. Ühelgi ettevõttel sellist asja tooteportfellis ei olnud, seega kvalifitseerunud keegi. Lõppkokkuvõttes oli see meie enda viga. Kui me ei suuda teha pakkumisi piisavalt selgeks, siis me ei saa ettevõtteid süüdistada, et me ise tegime valesti,» rääkis Salm.

Salmi sõnul on Eesti kaitsehangete olukord viimastel aastatel oluliselt paranenud ja kaitseinvesteeringute keskus suudab teha hankeid nii, et need on ka välisettevõtete jaoks atraktiivsemaks muutunud.

«Täna on pilt oluliselt parem, kui mõne aasta eest. On käimas kaks suurt laskemoonahanget, üks on kogu väiksekaliibriline ja teine suurekaliibriline moon. Me oleme konsolideerunud kõik moonatüübid ja hankesse lisanud ettevaatavalt seitsme aasta kogused, mis teeb mõlema hanke maksumuseks 100 miljoni euro kanti. See on meid viinud olukorda, kus mõlemas hankes on huvilisi 15-16 ettevõtet üle maailma. Varasemalt oli meil olukord, kus pakkujaid oli 1-2, nüüd oleme suutnud meelitada hangetesse kordades rohkem ettevõtteid. See toob kaasa paremad tarne-, garantii- ja muud tingimused,» ütles Salm.

2020-11-19T12:09:41+00:00