RKIK tutvustas Nursipalu harjutusvälja laienduse mürauuringut

Seoses Nursipalu harjutusvälja laiendusega tellis Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) mürauuringu, et saada modellerimise abil ülevaade, kuidas muutub militaarmüra levik harjutusvälja suurenedes ja uute relvasüsteemide laskmiste lisandumisel.

RKIKi tellitud ja Akukoni teostatud mürauuringu eesmärk oli militaarmüra regulatsiooni põhimõtete ja nõuete järgi kaardistada müra levik Nursipalu harjutusväljal 2023. aastal, mudeldada arendusplaanide järgne olukord, tulemusi võrrelda ja anda omapoolsed soovitused. Harjutusvälja laienduse mürahinnang põhineb teoreetilisel arvutusel lähtudes ette antud stsenaariumitest.

Uuringust nähtub, et 2023. aastal toimunud tüüpilisel aktiivsel harjutuspäeval (aastas kuni 100 päeva) ning suurima laskude arvuga päeval (kuni 20 päeval aastas) militaarmüra normtaset harjutusväljale lähimate eluhoonete juures ei ületatud.

Olukord muutub harjutusvälja laienemise järel, mil maksimaalse laskude arvuga harjutuspäeval ja suurima helivõimsusega relva nagu liikursuurtükk K9 puhul on päevane normtase (65 dB) ületatud lähimate eluhoonete juures. Selliseid päevi on aastas mõlema olukorra puhul 1-2 päeva.

“Palusime modelleerimisel arvestada meie võimsaimate relvade, K9 liikursuurtükkide teoreetilise maksimumiga. Päriselus räägime kolm korda väiksemast võimsusest, mis vähendab mürataset lähimate eluhoonete juures 5–10 detsibelli,“ rääkis RKIK harjutusväljade portfelli juht Elari Kalmaru.

Uuringust nähtub, et laskmistest tekkiv müra ei ületa praegu ega ka tulevikus taset, mis põhjustaks ehitus- või kuulmiskahjustusi.

Uuringus esitati rida soovitusi, millest tulevikus juhinduda. Nii on kaitsevägi ja RKIK otsustanud jätkata helirõhutasemete mõõtmistega harjutusväljal, paigaldada Nursipalu harjutusvälja ümbrusesse lisaks statsionaarseid müramõõtejaamu ning testida müraaruandes välja toodud positsioonidel asetsevate vallide mõju müraolukorrale. „Lisaks tellime lähiajal töö, mis kaardistab suurekaliibriliste relvade müra vähendamise võimalusi ning korraldame näidislaskmised koos müramõõtmisega,“ loetles Kalmaru.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu lisas, et kaitsevägi jätkab omalt poolt senistest kokkulepetest ja seatud piirangutest kinnipidamist – suurekaliibrilistest relvadest ei lasta suvel, öisel ajal ega nädalavahetustel. Võimalike mürarohkete päevade puhul, mis liikursuurtükkide laskmisega kaasneb, hakatakse kohalikke kavandatavast pikemalt ette teavitama. „Valime liikursuurtükkidele laskepositsioonid eluasemetest võimalikult kaugemale ning vaatame üle ka koguselised piirangud,“ lisas Tikerpuu.

Müra leevendamiseks võttis valitsus eelmise aasta mais vastu harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipaluga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse. Kohalikele elanikele makstakse ühekordset 500 000 euro suurust toetust, mis on mõeldud akende ja uste paigaldamiseks või müravallide ja -seinte ostmiseks.

Harjutusvälja kasutatakse väga erineva iseloomuga õppusteks. Mitte igasuguse õppusega ei kaasne olulist müra. Ka tänasel päeval on harjutusväljal müra tegemiseks ajalised piirangud. 1. maist kuni 31. augustini on keelatud kõrge müraga tegevused (alates suurema kui 20 mm kaliibriga käsitulirelvad, käsigranaadid, tankitõrje harjutus- ja lahinggranaadid, miinipilduja, lõhkematerjalid. Harjutusväljal on konkreetsed reeglid väljaõppe läbiviimiseks, millest kaitsevägi ja kaitseliit peavad kinni pidama.

2024-06-11T18:56:03+00:00