Söö nagu sõdur, planeeri nagu kaitsevägi!
10. mail 2021 ilmus Sõdurilehes reportaaž “Mõtleme toiduraiskamise peale”, mille autoriks on reamees Rauno Põld. Avaldame Sõdurilehe loo ka meie kodulehel.
Mõtleme toiduraiskamise peale (rms Rauno Põld)
Kaitseväes peab olema toitlustamine keskkonnasõbralik. Sellele aitavad kaasa hästi läbi mõeldud plaan, kavalad logistilised lahendused ja roheliselt mõtlemine. Toiduraiskamise vältimine on tähtis teema, millele peavad mõtlema kõik pooled.
Tuhandete inimeste toitlustamine on logistiliselt päris keeruline ettevõtmine. Peab meeles pidama, et toit oleks mitmekesine, maitsev ja meeldiv ajateenijale. Varieeruv menüü, sõdurite lemmikroad ja magusad vahepalad on kindlasti tõstnud aastate jooksul kaitseväe toitude mainet.
Kui vanasti võis olla hirm halva toidu ees, siis aastaks 2021 on olukord muutunud. Toit on käes ja kõht on täis – nüüd on tegelikult küsimus selles, et mis saab edasi? Kuidas me hoiame toidukäitlemist jätkusuutlikuna ning piirame toiduraiskamist?
Igal aastal tekib Euroopa Liidus hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid. Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud. Siin võib appi tulla Rohetiigri selle aasta projekt, kus osalevad riigi kaitseinvesteeringute keskus ja kaitseväe toitlustus.
Rohetiiger
Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Rohetiiger koondab sektorite vahelist ühiskondlikku tellimust, et saavutada tasakaalus majandus. Selleks kogutakse ja katsetatakse keskkonnasõbralikke praktikaid igas sektoris.
Taastava ja tasakaalus majanduse idee on korraldada majandus ümber nii: vähendada taastumatute ressursside kasutust, suunata enam ressursse taaskasutusse ning püüda võimalikult palju taastada looduslikke ressursse.
Seepärast on vaja mõelda toiduraiskamisele eriti kaitseväes, kus kolm korda päevas pakutakse toitu tuhandetele inimestele. Esimesena saab oma osa rohelisse keskkonda anda ajateenija ise, kes valib oma toidukogused sööklas.
Ajateenija mõtteid
Strateegilise kommunikatsiooni keskuse esindusmees reamees Mihkel Gering tõdeb, et ise toidukoguseid tõstmise ajal ei jälgi, vaid lähtub pigem tühjast kõhust. Ta kiidab hetkel toimivat süsteemi, kus ajateenija tõstab endale ise toitu. Tõsi, see võib suurendada toidu raiskamist, kuid ajateenija saab teadlikult ise loovutada selle otsuse.
Reamees Geringu väeossa jõuab toit kaugemalt, seega nendib, et kuigi toit võib ju olla maitsev, siis päeva lõpuks on see ikkagi pikalt seisnud ja taaskasutada seda pigem ei saa. Ta innustab teisigi ajateenijaid toidukordadest kinni pidama ja portsjoneid valima hoolikalt.
Üks pooltest on tõesti ajateenija, kuid tuleb vaadata suuremat pilti. Rohetiigri initsiatiivil töötavad kõik osalised selle nimel, et vähendada toiduraiskamist. Mida teevad kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus, et säästa loodust?
Toiduvarude täpne kalkuleerimine
Toiduvarude kalkuleerimine on oluline seetõttu, et söökla külastajate kõht oleks täis ning igale sööjale jätkuks õige kogus toitu. Olgugi see kindel grammide arv riisi või tüki järgi kohukesi. Lisaks sellele aitab õige kogus vähendada toidu ülejääki. Keskkonnahoiu poolest eelistatakse pigem kodumaiseid tooteid, nagu igapäevane piim, lihatooted, sai ja leib.
Söögile registreerimine
Söögile õigeaegne ja korrektne registreerimine aitab adekvaatselt hinnata päevaseid toidumahte, eelkõige just ajateenijatest sööjate arvu ja planeeritavaid portsjonite suuruseid.
Täpsed portsjonid nõuavad ka ajateenijate kohaletulekut toidule – nii vähendatakse toidu äraviskamist. Õigesti tuleks hinnata ka kogust, mida taldrikule tõstetakse. (Näljasel) esmapilgul võib toit näha välja nii ahvatlev, et tõstetakse seda suurtes kogustes. Mõistlikult olukorda hinnates väldib ajateenija seda, et toit lõpetab prügis.
Toidu- ja sööklajäätmed
Toidu- ja sööklajäätmed antakse linnakutest üle jäätmekäitlejale, kes suunab jäätmed kompostimisele. Tapa linnaku sööklas on kasutusel Eestis ainulaadne toidujäätmete kogumise mahuti, kus biojäätmed koos veega on toormeks biogaasi tootmisele.
2020. aastal 1105 tonni biojäätmeid Tapa linnakust biogaasiks. Viimane on ka biojäätmete käitlemisel parim võimalik praktika – kõige efektiivsem jäätmete kasutus. Kokkuvõtlikult saame öelda, et 100% meie biojäätmetest on leidnud tee ringlusesse.
Kuigi tehakse palju tööd selle nimel, et toitu ei jääks üle, siis suurimat rolli selles protsessis mängib ajateenija. Tule linnakusse sööma, vali oma portsjon mõistlikult ja väldi toidu äraviskamist – nii saab kindlustada, et ka järgmised ajateenijad saavad nautida mitmekülgseid ja kodumaiseid roogasid.