Ämari lennubaasis valmis välisperimeetri piirdeaed koos patrulltee ning selle juurde kuuluvate kommunikatsioonidega. Perimeetri ehitustööde käigus leiti nii arheoloogilisi leide kui ka avastati jääkreostus.

Piirdeaia ehitustöödega kaasajastatati lennubaasi põhjapoolne perimeeter, et tagada territooriumi turvalisus. Perimeetri kogupikkus oli 13 kilomeetrit, millest uuendus hõlmas ligikaudu viit kilomeetrit.   Tööde kogumaksumus oli 2,3 miljonit eurot, millest YIT Eesti AS tööde osa oli 1,5 miljonit eurot. Ehituslepingu partneriteks oli YIT Eesti AS ja AS Telegrupp.

„Eelkõige täienes ühe Eesti suurima militaarobjekti turvalisus kaasaegsete lahenduste näol. Lisaks korrastasime ka selle piirkonna kraavid, mis aitavad oluliselt lahendada nii meie kui naaberkinnistute liigniiskuse probleeme,“ märkis RKIK taristuosakonna lääne portfellijuht Mario Metsoja.

Jääkreostuse avastamine

Kaevetööde käigus avastati väärtuslikud arheoloogilised leiud

Möödunud aasta lõpus avastati piirdeaia ehituse käigus muinasaegne pronksist kuljus ja
14. sajandil vermitud münt. Seoses arheoloogiliste leidudega oli vajalik teostada ka täiendavaid uuringuid ligikaudu 100-150 m2 suurusel alal.

„Meie jaoks tähendavad arheoloogilised leiud küll otseselt projekti kallinemist ja määramatust ehitustööde tähtajale, küll aga peame kohalikku ajalugu, selle uurimist ja säilitamist väga oluliseks ning oleme väga uhked, et saame anda oma panuse Eesti ühe olulisema kaitsevaldkonna objekti nii väärika ja pika kultuurilooga asukoha põhjalikumaks uurimiseks,“ lisas Metsoja.

YIT Eesti taristuprojektide valdkonna juht Priit Kuldsaare sõnul oli meeskond selleks valmis, et kunagise asula peale rajatud lennuvälja perimeetri laiendamisel tuleb maapõuest välja arheoloogilisi leide. „Küll aga üllatas meid selle asula ulatus. Tegime töödele uue projekti, et laiendada lennuvälja territoorium ettenähtud piirini ning rajada ühendusteed ilma väärtuslikku kultuurikihti häirimata,“ selgitas YIT esindaja.

Lisaks arheoloogilistele leidudele avastati alalt jääkreostus

Aasta alguses avastati ehitustööde käigus ka Nõukogude Liidu sõjaväelennubaasidest järele jäänud jääkreostus. Varasemalt on lennubaasi alalt samuti likvideeritud jääkreostuseid, kuid kuna lennubaasi alad on suured, siis tuleb jätkuvalt välja ka üksikuid avastamata reostuskoldeid.

Ka pinnase kaevamisel avastatud vanasse maaparandussüsteemi kogunenud jääkreostusega tegelemine nõudis YIT ehitajatelt kiiret ja tarka tegutsemist. „Tupikusse aetud kanali lõppu oli kogunenud nii palju lennukikütust ja muud ohtlikku materjali, et keskkonnainspektsiooni teostatud proovidel jäi vaid üle kinnitada seda, mida näitas pinnase värv ja sellest lenduv naftalõhn – tegu oli mahuka jääkreostusega. Kuna piirkonnas on ka kõrge pinnasevesi, oleks senise plaani järgi vee juhtimine viinud reostuse otse mõne kilomeetri kaugusel jooksvasse Vasalemma jõkke ning võinuks tekitada seal ulatusliku keskkonnakahju,“ rääkis Kuldsaar.

Reostuskolde likvideerimine aitas kaasa Ämari lennubaasi piirkonna pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamisele. Toetust taotleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) veemajanduse programmist ning reostuse likvideerimise hinnanguline maksumus oli ligikaudu 235 000 eurot.  KIK-i veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi. Programmiga toetatakse ka pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.

Kolde likvideerimine toimus kahes etapis. Esimesena kaevatakse naftasaadustega reostunud pinnas maapõuest välja ja vahe ladustatakse keskkonnale ohutult. Sellega tagatakse, et reostus ei kanduks edasi pinna- ja põhjavette. Teises etapis likvideeritakse vaheladustatud reostunud pinnas lõplikult. YIT koostas jääkreostuse likvideerimise kava, rajas ajutise geomembraaniga kaetud ladestusala ning eemaldas kogu esinenud pinnasereostuse. Peale tööde lõppu võetud proovid kinnitasid, et reostust vanas maaparandussüsteemise enam ei esine.

Lääne portfellijuht Metsoja tõi välja, et sellised ootamatused ehitusprotsessi käigus on alati suureks riskikohaks nii eelarvele kui lõpptähtajale. „Tänu ladusale koostööle ja kiirele reageerimisele nii töövõtja kui KIK-i poolt saame projekti edukaks lugeda,“ lisas ta

Kuldsaare sõnul nautis ettevõtte meeskond väga seda vastutusrikast projekti, sest paralleelselt tuli tegeleda projekti esmase eesmärgi – riigi kaitsevõime tõstmisega, aga ka kultuuriväärtuste kaitsmise ja potentsiaalse keskkonnakriisi ärahoidmisega. Tema hinnangul väärib erilist tunnustust asjaolu, et tänu tippekspertidest meeskonna pingutustele ja targale planeerimisele suudeti projekt vaatamata arvukatele ootamatustele lõpuni viia isegi enne kokkulepitud tähtaega.

„Meie kogenud meeskond on tegelenud selliste keerukate projektidega juba 30 aastat – mul on väga hea meel, et suutsime graafikus püsida ning täita kõik tellija ootused,“ lisas YIT taristuprojektide juht.

01.10.2021

 

 

2021-10-01T11:03:06+00:00