Balti kaitsevöönd
2022. aasta NATO Madridi tippkohtumisel leppisid NATO liitlased kokku piiririikide kaitses ja selles, et kaitseplaanid sisaldavad liitlasriikide iga meetri kaitsmist igal ajahetkel: Selleks, et neid plaane ellu viia on vaja ka Balti kaitsevööndit.
Balti kaitsevöönd on kolme riigi Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatus, et tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist ja ehitada selleks lisaks tavapärastele piiritõketele piiriäärsetele aladele sõjalised kaitserajatised. Kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti piirkonnas.
Eesti puhul on kaitsevööndi näol tegu tõkestus- ja välikindlustuse kompleksmeetmega, mis muuhulgas hõlmab endas:
- kaitsetugipunkte (sh kuni 600 jaopunkrit kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele);
- ladustamisalasid (kindlustuselementide, mh nn draakonihammaste ja tõkestustraadi rahuaegseks hoiustamiseks, et need sõjalise ohu korral tugipunktidesse paigutada).
Ühe rahuaja tugipunkti koosseisus on:
- betoonpunkrid
- ehitusvahendite konteiner
- draakonihambad
- okastraat
- komistustraat
Kaitserajatiste alal paiknevad teed, metsad, põllud jm alad jäävad suures osas senisel kujul kasutatavaks ja läbitavaks.
Kaitserajatised paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase võimalikku tegevust kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani ja kohalikke võimalusi ning maaomanikega saavutatud kokkuleppeid.
Ajakava:
- Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid Balti kaitsevööndi kontseptsiooni 19. jaanuaril 2024.
- Kaitsevööndi elementide (jaovarjend/punker, tõkestuselemendid) projekteerimine toimub 2024. aasta teises pooles.
- Kohalike kogukondade avalikud koosolekud toimusid 2024. aasta märtsis Räpina loomemajas, Misso rahvamajas, Meremäe valla teenindushoones, Värska kultuurimajas ja Vastseliina rahvamajas.
- RKIK sõlmis punkri erinevate prototüüpide tootmiseks lepingu
Warren Concrete OÜ-ga 2024. aasta juulis. Punkrid tehakse betoonist. - Punkreid katsetati keskpolügoonil koos kaitseväega 2024. aasta oktoobris. Edukale insenertehnilisele lahendusele tehakse avatud hange 600 standardpunkri tootmiseks.
Edukale insenertehnilisele lahendusele tehakse avatud hange 600 standardpunkri tootmiseks. - Tugipunktide asukohad selguvad 2024. aasta lõpuks.
- Tugipunktide asukohaks eelistame riigimaad, aga juhul kui küsimuse all eramaa kasutus, alustame maaomanikega läbirääkimisi 2025. aasta alguses.
- Ehitustegevus koos selleks ettevalmistavate tegevustega algab 2025. aastal.
Asukohad:
- Kaitsevööndi elemendid paigaldatakse ja ladustatakse Kirde- ja Kagu Eestisse.
- Ladustamisalade leidmise ja maaomanikega kooskõlastamisega tegeleb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Nende määramisel arvestatakse kaitsevööndi üldist geograafiat ning vajadust tagada varude kättesaamine võimalikult kiiresti võimalikult lähedalt.
- Tugipunktide asukohad selguvad koostöös kaitseväega, sealt edasi tegeleb tugipunktide alla jäävate maaomanikega suhtlemisega RKIK.
Korduma kippuvad küsimused
Üldine
Kas Eesti valmistub sõjaks?
Kaitsevööndi rajamine on üks osa Eesti kaitsevõime arendamisest, mille eesmärk on selle tugevdamine ja Eesti kaitsmine. Valmistume ennast kaitsma. Kaitsevööndi rajamises idapiirile pole midagi uut, seda on tehtud ka varasematel aegadel.
Mida ehitatakse?
Balti kaitsevöönd on kolme riigi – Eesti, Läti ja Leedu – ühisalgatus, et tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist ja ehitada selleks peale tavapäraste piiritõkete piiriäärsetele aladele sõjalised kaitserajatised.
Eesti puhul on kaitsevööndi näol tegu tõkestus- ja välikindlustusmeetmete kompleksmeetmega, mis muuhulgas hõlmab endas:
- kaitsetugipunkte (sh kuni 600 jaopunkrit kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele);
- ladustamisalasid (kindlustuselementide mh nn draakonihammaste ja tõkestustraadi rahuaegseks hoiustamiseks, et need sõjalise ohu korral piirile paigutada).
Kuhu kaitserajatised tulevad?
Saame täna öelda, et räägime Eesti kagu- ja kirdenurgast ehk idapiiri strateegilistest asukohtadest. Kaitserajatised paigutatakse maastikule hajutatult, arvestades nii vastase võimalikku tegevust kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani ja kohalikke võimalusi ning maaomanikega saavutatud kokkuleppeid
Kas tuleb kinnine piiritsoon?
Ei tule. Tegu on kaitseettevalmistustega, mis jätavad üsna väikese keskkonnajälje ega tohiks ka visuaalselt silma riivata, sest on suuresti varjatud.Liikumisvabadus säilib endisel kujul ja kedagi piirama ei hakata. Rahuaegselt paigaldatakse maastikule ainult jaopunkrid. Punkri juurde rahu ajal muid tõkestusi (miinid, oksatraat, teetõkked, jms) ega välikindlustust (laskepositsioonid, jooksukraavid, jne) ei rajata. Omavoliline sisenemine punkritesse või nende kasutamine kellegi kolmanda poolt ei ole lubatud.
Kui kaugele piirist tuleb Balti kaitsevöönd, mille poolest see erineb piirivööndist?
Kaitsevöönd ulatub märksa sügavamale sisemaale kui piirivöönd. Eesti kaitsmist alustame esimesest meetrist, kuid kaitsetegevust võib vahetult piirilt olla keeruline läbi viia. Kaitsevöönd ulatub kuni 40 km sügavusele Eesti idapiirist ja on umbes 100 km lai. Kaitsevöönd on plaanis rajada kogu maismaapiiri Venemaaga puutuvas osas (Narva-Jõesuust Peipsi järveni ja Pihkva järvest kuni Läti piirini).
Kui punkrid on mõeldud kaitseväelastele, siis kuidas toimub elanike evakuatsioon?
Elanike evakuatsioon toimub, kui välja on kuulutatud kõrgendatud kaitsevalmidus, punkrid võetakse kasutusele, rajatakse kaitsekraavid ja maha pannakse ülejäänud tõkestusmaterjal (lõiketraat, nn draakonihambad, miinid jm). Elanike evakuatsioon viiakse Päästeameti juhtimisel läbi koostöös kohalike omavalitsustega, seda toetavad Kaitseliit ja Naiskodukaitse. Täpsemat infot evakuatsiooni kohta on soovitav küsida kohalikust omavalitsustest, kellega koostöös on Kaitseliit viimastel aastatel läbi viinud ja viib ka edaspidi läbi evakuatsiooniõppusi, mille käigus saab ülevaate, kuidas evakuatsiooniks ette valmistada ja kuhu evakuatsiooni käigus suundutakse.
Kui palju kaitsevööndi rajamine Eestile maksma läheb?
Meie esmane hinnang on, et kuni 60 miljonit eurot, kuid kuna praegu oleme alles kavandamisfaasis, siis võib see muutuda. Raha eraldatakse kaitse-eelarvest ja see jaotub lähiaastate peale, eraldi raha Vabariigi Valitsuselt ei küsita. Selle summa hulgas on nii punkrid, tõkestusvahendid (draakonihambad, lõike- ja komistustraat), ehitusvahendid, paigaldustööd kui ka maakasutuse küsimuste lahendamine.
Miks tehti otsus alles nüüd, kaks aastat pärast Ukraina sõja algust?
Otsus põhineb käimasoleva sõja õppetundidel ja järgneb paljudele teistele olulistele kaitsevõime arendustele.
Millal ehitus algab?
Ehitust ja kogu sellega kaasnevat protsessi on plaanis alustada 2025. aasta alguses.
Millal kõik valmis saab?
Lähtume põhimõttest: sinna kuhu võimalik ja nii palju kui võimalik, aga ka nii kiiresti kui võimalik,
üldjoontes räägime lähiaastatest.
Mis rajatistega kaasneb?
- Avalik huvi (vähemalt alguses) objektide vastu
- Teadmine, et piirkonnas kavatsetakse läbi viia sõjalise kaitse tegevusi, kui agressioon peaks teoks saama
- Võimalik ajutine ebamugavus, mis seotud ehitustöödega
- Uus visuaalne maastikupilt (mõju ei ole märkimisväärne, sarnaneb maakeldri visuaaliga)
- Objektide kontrolli ja hooldusega seonduvad tegevused
- Õppustega seotud tegevused (mõju ei ole märkimisväärne)
Mis piiril juba olemas on?
Piiril on looduslikud tõkked, lisaks täna 40 km pikkune piiritara. Samuti toimub piirivööndis elektrooniline jälgimine ja tegutsevad piiripatrullid.
Kas kaitsevööndis hakatakse harjutama? Kas on oodata müra?
Väljaõppe jääb peaasjalikult toimuma harjutusväljadel ja/või nendeks kasutatavatel maadel. Kaitsetegevuse elemendid harjutatakse kindlasti üksustega läbi, aga see toimub õppekogunemiste raames. Kõigist sellistest tegevustest antakse varakult teada. Punker iseenesest ei võimalda väga mitmekülgse väljaõppe läbiviimist (saaks harjutada selle kasutuselevõttu, sisenemist-väljumist) ja näeme, et see vajadus ja sagedus ei ole suur.
Kui lähedal piirile esimene tõkestuspunkt tuleb?
Ei saa öelda, kui kaugel esimene ja kui kaugel viimane, see on taktikalise plaani küsimus. Ulatuvad ka sügavusse. Tugipunktide asukohad selguvad koostöös kaitseväega 2024. aasta lõpuks.
Kuidas Keskkonnaamet plaanidesse suhtub?
Suhtleme kõigi asjaomaste ametkondadega protsessi käigus.
Kas miinid pannakse ka maha?
Lõhkematerjale ei ole plaanis rahuaja tingimustes kasutada. Miinid ja muu lõhkematerjal, samuti erinev tõkestusmaterjal paigutatakse piiridele siis, kui näeme Eestile sellist sõjalist ohtu, mis vajaks kohest reageerimist (vastane koondab piiri taha üksusi või on muid märke, mis viitavad tema edasistele kavatsustele). Eestis ei ole palju selliseid piiriäärseid alasid, kuhu rahuajal saaks nt. miine paigaldada.
Kui kiiresti pannakse sõja olukorras miinid jms maha?
Mõne päevaga.
Kas kaalute ka jalaväemiinide kasutamist?
Eesti kaitsevägi ei kasuta ega plaani kasutusele võtta nn Ottawa konventsiooniga keelatud jalaväemiine, mille iseloomulikuks (ja keelustamist põhjustav) eripära seisneb selles, pärast paigaldamist ei kontrolli inimesed nende miinide rakendumist, st miin plahvatab olenemata sellest, kas selle paneb lõhkama vastase sõdur, oma sõdur, tsiviilisik, mets- või koduloom.
Küll aga jätkab kaitsevägi Ottawa jt konventsioonidega lubatud isiku- ja sõidukite vastaste miinide ja kaitselaengute kasutamist, kus plahvatus on selgelt inimese initsieeritud, st pannakse plahvatama siis, kui selle mõjualas on vastase sõdurid või sõidukid. See tagab, et Eesti poolt kaitsetegevuses kasutatavad miinid ja laengud ei kahjusta ekslikult Eesti enda või liitlaste sõdureid, tsiviilisikuid jt. Selliste miinide kasutamine on pikaajaliselt olnud Eesti kaitseväe pioneeritegevuse osaks ning need mängivad olulist rolli ka Balti kaitsevööndi loomisel.
Kui palju annab kaitsevöönd sõja korral ajalist edu?
Ukraina sõjast näeme, et konflikti osapoolte ehitatud kaitserajatised võivad üksuste edasi liikumist takistada väga pikka aega.
Punkrid
Kui suur on üks punker?
Umbes suure elutoa suurune, ligi 35 ruutmeetrit.
Kas tegu on valmismoodulitega?
Hetkel on plaanis kasutada eelkõige modulaarseid ja standardiseeritud lahendusi. Kas punker valmib ühe tervikmoodulina, on veel vara öelda.
Mille eest punker kaitseb?
Punkrid peavad eelkõige kaitsma isikkoosseisu vaenlase suurtükiväe tule eest, s.o kuni 152 mm suurtüki otsetabamuse eest.
Kas punkrid lukustatakse?
Jah.
Kas elekter pannakse sisse?
Täna sellist plaani ei ole, tuleb elektri- ja sideühenduse valmidus.
Mis sinna sisse tuleb?
Majutus/varjepunkri tingimused saavad olema askeetlikud. Ruum ise põrandapinnaga ca 11–12x3m. Ruumi põhilised sisustuselemendid on 10 narivoodit/lavatsit, kirjutuslaud, taburetid, ahi, et tagada punkris elamisväärne temperatuur ja õhuniiskus.
Kas punkrite ehitajad on välja valitud?
Projekteerimise aluseks oli jalaväelaste esitatud nõudmised jao punkrile. Punkrite projekteerimise hanke võitnud Warren Concrete OÜ 3 insenertehnilist lahendust testime 2024. aasta oktoobris keskpolügoonil. Katsetame polügooni tingimustes, et olla kindel toote kaitsvates omadustes (peab vastu 152mm mürsu tabamusele).
Kui sobiv standard lahendusele on testimise abil valitud alustab RKIK avatud hankeprotsessiga, mille käigus selgub ka ehitaja(d). Betoon on hetkel hinnatud odavaimaks materjaliks, millest punkrit teha.
Kui palju maksab üks punker?
Sõltub kaalust ja sellest, millistest raudbetoonelementidest me need punkrid toodame. Piltlikult öeldes, kui peaksime tootma kogu punkri ühekorraga, siis me transpordiksime õhku, sest need on seest tühjad – sinna peavad ju kogu varustus ja inimesed ära mahtuma. Aga kui me saame need elementidest valada, siis sellisel juhul transpordime kindlat massi ja punkrite transportimine, liigutamine ja ladustamine vahelattu on ruumisäästvam ja sealt tuleneb ka raha kokkuhoid.
Kas nende punkrite puhul on kavas kasutada erilisemaid betoonisegusid või konstruktsioone, et punkrid oleksid vastupidavamad?
Ehkki punker oma olemuselt on küllaltki lihtne ehitis, on betooni segu oluline aspekt selle projekteerimisel, et tagada kindel tugevusvaru ja säilimine pikema aja jooksul. RKIK ehitusinsenerid tagavad, et punkri ehitamisel kasutatakse õiget betoonisegu, sest vajalik on elementide sihtotstarbele vastavus. Punkri vastupidavusel mürsutabamusele mängib olulist rolli ka kasutatav kattematerjal (muld, killustik, liiv, kivid, jne) ja kattekihi paksus. Ehk siis peamine efekt tabamusele vastupidamisel on ikkagi punkrit katvatel materjalidel, et kuidas suudab pinnas ja kivid hajutada mürsu kineetilise ja plahvatusenergia.
Kas sarnaste betoonkonstruktsioonide pihta on juba ka laskmisi tehtud ja mida katse näitas?
Kaitseväe keskpolügoonil on hetkel üks plastist punker paigaldatud suurtükiväe ja õhuväe sihtmärgialasse (juba varem, mitte käesoleva projektiga seoses). See punker on teadaolevalt veel täies elujõus. Aja jooksul on tehtud erinevaid katseid õppuste käigus ning üldine arusaam on organisatsioonil olemas. Tõsi on see, et iga katsetamine toimub mingi kindla eesmärgiga ning tihti ei ole varasemad katsed üks-ühele ülekantavad. Arvestades teisi seatud tingimusi, vastupidavus ilmastikule jne on betoon tänaste teadmiste juures kõige kuluefektiivsem.
Aga lätlased juba testisid liitlastega punkrite vastupidavust. Miks te neid punkreid ei kasuta?
Läti kaitsevägi pole ühtegi punkrit testinud.
Kui punkreid mõnele kinnistule paigaldada ei saa, siis kuidas on plaanis need vajadusel kaitsepositsioonile paigutada?
Punkri komplekti lihtne käideldavus (jalaväekompanii suudab oma vahenditega transportida ja paigaldada) on üks olulisi nõudmisi, mida jalaväelased on punkri projekteerijatele esitanud. Peame leidma tasakaalu raskuse ja lihtsasti paigaldatavuse ning tugevuse ja võibolla veel mõne olulise kriteeriumi vahel. Kaitseväe seisukohast ei tohiks raskus ületada sellist kaalu, et neid elemente on võimeline liigutama vaid eritehnika, mida ei leidu kaitseväel endal, ega ka laialdaselt tsiviilsektoris. Punkrid ja/või nende moodulite raskus kuni 10t on kaitseväele jõukohane. Tänane plaan on ikkagi ideaalis saada punkrid maasse enne kui jalaväelased peavad kriisi eel seda oma kätega tegema hakkama.
Kuna piiril on ka palju soiseid alasid, siis kas see mõjutab kas ka punkrite rajamist?
Nagu iga ehituse puhul, peab ka punkrite ehitamisel arvestama pinnavee tasemega, et vesi ei tungiks sisse. Soine pinnas võib iseenesest olla ka kaitserajatis, sest ka vastasel on sellest väga raske läbi pääseda, kui räägime näiteks soomustehnikast.
Kui sügavale maapinda punkrid paigaldatakse?
Punker on oma olemuselt sarnane ehitis nagu maakelder, olenevalt pinnasest ehitatakse see u 1,5m – 2m sügavusele. Mürsu tabamusele olulise vastupidavuse annab punkrile pinnasekate, mis kogutakse nö punkri laele st mida kõrgemal maapinnast punker asub, seda kõrgem peab olema punkri lael asuv pinnasekaitse.
Kogukonda ja eraomandit puudutav
Mida peaks neist punkritest teadma maaomanik, kelle maale need püstitatakse?
- Meie esimene eelistus on see, et me saame tugipunktid rajada riigimaadele.
- Juhul, kui peame tulema eraomanike jutule, siis me jõuame eraomanikega läbirääkimistesse 2025. aasta alguses.
- Kaitserajatiste paigaldamine arutatakse kindlasti maaomanikuga läbi. Soov on leida parim asendiplaan, aga et siiski oleks võimalik taktikalist ülesannet täita.
- Majutuspunker ise, kui on lõpuks ka taimestikuga kattunud, ei tohiks ka kriitilist silma riivata, sest see peaks eelkõige meenutama Eesti rahvuslikust arhitektuurist tuttavat maakeldrit.
- Punker ei kujuta ohtu maaomanikule, tema lähedastele, ega loomadele. See on võimalik paigaldada selliselt, et sinna keegi kõrvaline sisse ronida ega kukkuda ei saaks.
- Sõjaohu korral, kui kogu riigis kehtestatakse kõrgendatud kaitsevalmidus, tuleb sinna kaitseväe üksus, mis valmistab lõplikult ette enda kaitsepositsiooni.
- Täna, vaatamata pingelisele julgeolekusituatsioonile meie piirkonnas, otsest sõjaohtu siiski ette näha ei ole, aga valmisolek on siiski oluline.
Kas kaitserajatised puudutavad ka eraomanikke?
Üritame saada nii palju kui võimalik hakkama riigimaaga, aga kaitserajatiste puhul on oluline nende looduslik asukoht, mistõttu puudutab see tulevikus ka eramaid. Maaomanikega räägime loomulikult läbi.
Kas kaitserajatised puudutavad ka kodusid? Kas keegi peab ära kolima?
Kaitserajatiste valmimise tagajärjel keegi oma kodukohast lahkuma ei pea.
Kas avaldate mingil hetkel kõigi punkrite asukohad, et saaksin vaadata kas minu maale on midagi plaanis ehitada?
Kõigi punkrite asukohti koondina avaldada plaanis ei ole. Tegu ei ole salajaste objektidega, aga liiga lihtsaks pole mõtet vastase elu teha. Samas ei juhtu midagi ilma maaomanike teadmata. Esmalt peab kaitsevägi välja selgitama kaitsepositsioonide parimad asukohad, lõpetama planeerimisprotsessi (eeldatavalt 2024. aasta lõpuks). Peale seda alustab RKIK läbirääkimisi maaomanikega, kelle kinnistud on kaalutud parimaks asukohaks punkrite rajamisel.
Mille poolest erineb kaitsevöönd harjutusväljast?
Nii kaitserajatiste kui ka Nursipalu harjutusvälja eesmärk on muuta Eesti turvalisemaks, kuid kaitserajatiste näol on tegu oluliselt erineva projektiga. Kui harjutusvälja puhul vajame ühte suurt maa-ala, siis kaitserajatiste puhul paigutatakse elemendid maastikule hajutatult, arvestades nii vastase kui ka keskkonnaanalüüsi tulemusi, samuti kaitseväe üksuste lahinguplaani.
Puudub ka müra, mis on harjutusvälja puhul paratamatult vältimatu.
Praegu oleme kogu protsessi alguses ja soovime selle läbi teha koostöös kohalike kogukondadega.
Millised on ostu, rendi ja vahetuse üldtingimused?
Ostu korral hinnatakse hüvitusväärtus, millele lisandub 20% motivatsioonitasu ning ka tulumaksuvabastus. Teine võimalus on riigi poolt kaitseotstarbelise maatüki vastu asendusmaa andmine, kus hinnatakse mõlema maatüki turuväärtus ehk tehing toimub väärtus väärtuse vastu, kuid positiivse poole pealt püüame maksimaalselt arvestada omaniku asendusmaa asukoha soovi. Võimalus on ka maa rentimine. Lõplik rendisumma selgub hindamistulemuste ning läbirääkimiste teel.
Kas punkri ja seda ümbritseva maa näol on tegu riigikaitselise objektiga?
Hetkel saame öelda, et punkrite täpne staatus ei ole veel otsustatud. Me ei näe vajadust, et punkrid peaksid tingimata olema riigikaitselised objektid (sarnaselt näiteks kaitseväe väeosadega), siiski ei soovi me, et nende asukohad koondina oleksid nähtavad nt avalikes andmebaasides.
Kas metsaraiet võib objektil või selle ümber teha?
Punker peab võimalusel olema hästi varjatud, täpsed tingimused ümbritseva maa kasutamiseks lepitakse kokku maaomanikuga.
Kas punkri kõrvale ehitust planeerides peab saama mingisuguse kooskõlastuse või eriloa?
Täpsed tingimused ümbritseva maa hilisemaks kasutamiseks lepitakse kokku maaomanikuga.
Kui punker rajatakse raskesti juurdepääsetavasse kohta (nt metsa), siis kas rajate ka teed?
Kaitsetegevuse loogikast lähtuvalt peaksid punkrid asuma juba olemasolevate teede lähedal ja soovitavalt varjatud kohas. Eraldi teede rajamine praegu plaanis ei ole, kuid seda ei saa täielikult välistada, lõpptulemus sõltub kaitseväe analüüsist.
Kui kaitsevööndi vajadus peaks kunagi ära langema ja riik ei vaja punkreid enam, kas siis maa müüjal on eelis-tagasiostu õigus?
See sõltub maaomanikuga sõlmitavast leppest, kaalume, kas eelis-tagasiostu tingimuse saab lisada lepingutesse.
Kui kaitsevööndi vajadus ära langeb, kas siis maa omanik saab punkri endale? Kas punker eemaldatakse, vms? Kas punkrid jäävad igaveseks sinna, isegi kui Venemaal muutub riigikord ja saabub rahulik periood?
Punkrite vajadus otsustatakse sõltuvalt julgeolekuolukorrast, hetkel ei ole näha, et Venemaa loobuks oma imperialistlikest ambitsioonidest ka siis kui peaks toimuma võimuvahetus.
Kas punkri asukohad võiks seada servituudina?
Tegu on rahvakoosolekutelt saadud asjakohase ettepanekuga, mida meie õigusala spetsialistid kaaluvad.
Kas on ette nähtud häiringutasu?
Häiringutasu hetkel ette nähtud ei ole ja kompensatsioonimeetmed sõltuvad kokkulepetest maaomanikega. Tuleb märkida, et maakeldri sarnased punkrid ja neist tulenev häiring ei ole võrreldav nt. harjutusvälja ja sealt tuleva müraga.
Kas tulevikus on võimalik saada maamaksu soodustust?
Oleme selle ettepaneku saanud rahvakoosolekutelt, maksusoodustuste tegemine ei ole kaitseministeeriumi otsustuspädevuses. Maksusoodustused eeldavad Eestis väga laiapõhjalist arutelu ja erandeid on vähe.
Kas viljapõllud kaevatakse üles ja maaharijad jäävad enda sissetuleku allikast ilma?
Põllumajandusliku maa kasutamist proovitakse niipalju vältida kui võimalik. Kui olukord seda siiski nõuab, leitakse parim kompromiss koostöös maa omanikuga.
Kas maaomanikud jäävad enda maast ilma?
Eesmärk on jõuda kokkuleppele maa kasutamise osas – kas see on müük või kasutusrent, sõltub läbirääkimisest. Siiski, kui maaomanikuga kokkuleppele ei jõuta, et kaitserajatised saaksid rahuaegselt paigaldatud, peab omanik arvestama asjaoluga, et kõrgendatud kaitsevalmiduse (st kui kaitsevägi peab end viivitamatult sõjaks valmis panema) tingimustes võidakse tema maa võtta sundkasutusse, nagu seadus täna võimaldab.
Kas kohalikud omavalitsused saavad kompensatsioone?
Kas ja mis kujul määratakse kompensatsioonimehhanism kohalikele omavalitsustele on veel arutlusel, aga räägime pigem üldisest kaitsetegevuse talumise kompensatsioonimeetmest, mitte igast projektist eraldi. Pigem peaks sellised projektid aitama kaasa kohaliku taristu parendamisele, olgu see siis paremad teed või midagi muud.
Kas detailplaneeringut pole vaja?
Suure tõenäosusega ei kavandata kaitsevööndit, selle punkreid, kuhugi, kus seaduse kohaselt oleks vajalik detailplaneeringut (vajalik linnas, alevis või alevikus ehk tiheasustusalas).
Mida maaomanikele kompensatsiooniks makstakse?
Sellele täna ühest vastust ei ole ja kõigi maaomanikega räägitakse tingimused läbi, sealhulgas ka kompensatsiooni tingimused.
Kas keskkonnauuringuid tehakse? Mis saab põhjaveest?
Kõik kaevamised peavad arvestama kohaliku veeolustikuga. Vastasel juhul oleksid ka kaitserajatised vett täis ja nende kasutamine küsitav.
Kas metsloomad hakkavad traati kinni jääma?
Senikaua, kui üksused ei ole saanud ülesannet tugipunktide lahinguvalmis seadmiseks, senikaua ei paigaldata ka traattõkkeid.
Kas piiriäärseid alasid hakkavad edaspidi ilmestama betoonpunkrid ja teetõkked?
Rahuaegselt esmajärjekorras paigaldatavad kaitserajatised peaksid valmimise järgselt sarnanema pigem maakeldritega, sulandudes selliselt üsna hästi kohaliku maastikuga. Muu tugipunkti tagamiseks kuluv materjal, mida parasjagu ei paigaldata, ladustatakse selleks määratud aladele, ega jää kohapeale silma riivama.