Kaitsevaldkonna hankeid korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitseotstarbelise varustuse, taristu ja investeeringute kulud moodustavad kolmandiku Eesti kaitse-eelarvest. Kaitsevaldkonna pikaajalised arendusprogrammid ja -suunad, hangete prioriteedid, eraldatavate summade piirmäärad ja läbi viimise aeg on kindlaks määratud riigikaitse arengukavas. Praegune kava on koostatud aastateks 2013 – 2022.
Läbipaistvus, konkurents, sünergia
Kaitseinvesteeringute keskuses on kõik kaitsevaldkonna hanked koondatud ühtse juhtimise alla – see kindlustab oskusteabe jagamisest sündiva sünergia, kaitse-eelarve otstarbeka ja säästliku kasutamise, konkurentsi tõhusa ära kasutamise ning ettevõtete võrdse kohtlemise. Keskuse loomine tähendas suuremahuliste kaitsehangete puhul üleminekut seniselt riigilt-riigile ostudelt vabaturupõhisele hankimisele. See annab võimaluse hangetel osaleda senisest suuremale ringile ettevõtetele sh kiiresti arenevale Eesti kaitsetööstusele ning suurendab konkurentsi.
Riigikaitse arengukava ja kaitseministeeriumi arengukava
Riigikaitse arengukava koostades võetakse arvesse majanduskasvu, riigieelarve suurust ja kaitseväelaste juurdekasvu. Arengukava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse kaitseministri ettepanekul üle igal neljandal aastal.
Kaitseministeeriumi arengukava (KMAK) toetub riigikaitsearengukavale ning määrab ära järgmise 4 aasta arendatavad sõjalised võimed ning tegevused.
Võimearenduse prioriteedid
Võimete arendamine tähendab, et me ei hangi pelgalt relvasüsteemi ennast, vaid kogu elutsükli – väljaõppe, hoolduse, remondi, taristu ja lõpuks ka kasutuse lõpetamise – kulusid. 2022. aastani on arendatavateks prioriteetideks jalaväe lahingumasinate, pikamaa tankitõrjesüsteemide, käsitulirelvade, laskemoona ning 155 mm liikursuurtükkide hanked, sõja-aja üksuste varustuse ja varude täiendamine.
Kategooriapõhine hankimine
Alates 1. jaanuarist 2020, aitab hangete kvaliteeti kindlustada kategooriapõhine hankimine. See süvendab ostujuhtimise alast kompetentsi, aitab kaasa paremale turu tundmisele ning võimaldab pakkuda kaitseväele tugevat hangete alast partnerlust.
- Side ja radarid – side ja radarid, side- ja navigatsioonisüsteemid, teisaldatavad elektripaigaldised, imitaatorid, kõige eelneva elutsükkel.
- Sõdur – riide- ja erivarustus, isikukaitsevahendid, väliteenistusvarustus, sõjaväe politsei.
- Õhu- ja merevägi – õhu- ja meresõidukid, sh hooldus.
- Soomustatud sõidukid ja tehnika – soomustatud sõidukid, tehnika, sõidukite varuosad.
- Sõidukid ja tehnika – sõidukid, tehnika, sõidukite varuosad.
- Relvastus – relvastus, lahingumoon, vaatlus- ja mõõtmisvahendid, pioneer/TBK, kõige eelneva elutsükkel.
- Elutoetus – meditsiin, transporditeenused, ladustamisteenused, mootorikütused-, õlid, määrdeained, kontoritarbed, koolitusteenused, trükised, toiduvarud, teadus- ja arendustegevus.
- Taristu – masinad, tööriistad, toitlustusinventar, nõrkvool, turvavarustus, CIMIC teenused, kütte- ja kliimaseadmed, olmeelektroonia, ruumide rent, teisaldatavad ehitised, kinnisvara korrashoid.
Hangete korraldus
Otsusele hankida Eesti riigile üks või teine relvasüsteem eelneb reeglina pikk planeerimine, teiste riikide kogemuste hindamine ja turu-uuring. See annab ülevaate eri tootjate arendustegevusest, relvasüsteemidest ja varustusest ehk ning milliste toodete seast on võimalik valikut teha, koostada nõudmised relvadele või relvasüsteemile ning anda esmane eelhinnang kulutustele.
Seejärel alustab kaitseinvesteeringute keskuse juhitav projektimeeskond hanketingimuste kokkupanekut. Projektimeeskonda kuuluvad reeglina kaitseväe ja kaitseinvesteeringute keskuse, vajadusel ka kaitseministeeriumi ja teiste ametkondade esindajad.
