Hanked2019-08-30T00:52:43+00:00

Hanked

Kaitsevaldkonna hankeid korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kaitseotstarbelise varustuse, taristu ja investeeringute kulud moodustavad kolmandiku Eesti kaitse-eelarvest. Kaitsevaldkonna pikaajalised arendusprogrammid ja -suunad, hangete prioriteedid, eraldatavate summade piirmäärad ja läbi viimise aeg on kindlaks määratud riigikaitse arengukavas. Praegune kava on koostatud aastateks 2013 – 2022.

Riigikaitse arengukava »

Läbipaistvus, konkurents, sünergia

Kaitseinvesteeringute keskuses on kõik kaitsevaldkonna hanked koondatud ühtse juhtimise alla – see kindlustab oskusteabe jagamisest sündiva sünergia, kaitse-eelarve otstarbeka ja säästliku kasutamise, konkurentsi tõhusa ära kasutamise ning ettevõtete võrdse kohtlemise. Keskuse loomine tähendas suuremahuliste kaitsehangete puhul üleminekut  seniselt riigilt-riigile ostudelt vabaturupõhisele hankimisele. See annab võimaluse hangetel osaleda senisest suuremale ringile ettevõtetele sh kiiresti arenevale Eesti kaitsetööstusele ning suurendab konkurentsi.

Riigikaitse arengukava ja kaitseministeeriumi arengukava

Riigikaitse arengukava koostades võetakse arvesse majanduskasvu, riigieelarve suurust ja kaitseväelaste juurdekasvu. Arengukava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul kümneks aastaks ja see vaadatakse kaitseministri ettepanekul üle igal neljandal aastal.

Kaitseministeeriumi arengukava (KMAK) toetub riigikaitsearengukavale ning määrab ära järgmise 4 aasta arendatavad sõjalised võimed ning tegevused.

Võimearenduse prioriteedid

Võimete arendamine tähendab, et me ei hangi pelgalt relvasüsteemi ennast, vaid kogu elutsükli – väljaõppe, hoolduse, remondi, taristu ja lõpuks ka kasutuse lõpetamise – kulusid. 2022. aastani on arendatavateks prioriteetideks jalaväe lahingumasinate, pikamaa tankitõrjesüsteemide, käsitulirelvade, laskemoona ning 155 mm liikursuurtükkide hanked, sõja-aja üksuste varustuse ja varude täiendamine.

Hangete korraldus

Otsusele hankida Eesti riigile üks või teine relvasüsteem eelneb reeglina pikk planeerimine, teiste riikide kogemuste hindamine ja turu-uuring. See annab ülevaate eri tootjate arendustegevusest, relvasüsteemidest ja varustusest ehk ning milliste toodete seast on võimalik valikut teha, koostada nõudmised relvadele või relvasüsteemile ning anda esmane eelhinnang kulutustele.

Seejärel alustab kaitseinvesteeringute keskuse juhitav projektimeeskond hanketingimuste kokkupanekut. Projektimeeskonda kuuluvad reeglina kaitseväe ja kaitseinvesteeringute keskuse, vajadusel ka kaitseministeeriumi ja teiste ametkondade esindajad.

Hankekord » (104.73 KB, PDF)

Kategooriapõhine hankimine

Alates 1. jaanuarist 2020, aitab hangete kvaliteeti kindlustada kategooriapõhine hankimine. See süvendab ostujuhtimise alast kompetentsi, aitab kaasa paremale turu tundmisele ning võimaldab pakkuda kaitseväele tugevat hangete alast partnerlust.

Hangete kategooriad

  • Side-ja infotehnoloogia, küberkaitse, radarid
  • Sõdur – sõduri individuaalvarustus (erivarustus, kiivrid, kuulivestid, TBK varustus, optika jne)
  • Merevägi – veesõidukite ning sadama- ja kaldarajatised.
  • Õhuvägi – õhuväe ning lennuvälja hooldustehnika ja –varustus.
  • Sõidukid – kogu kaitseväe masinapargi (sõiduautodest kuni lahingumasinateni) hankimine ja arendus.
  • Relvastus – relvade, rakettide ja laskemoona ja õhutõrje relvasüsteemid.
  • Majanduskaubad – väljaõppe ning sõjalise toetusega seotud kuluvahendid, tooted ja teenused.

Ehitushanked viiakse läbi taristu hangete kava kohaselt.

Olulisemad hanked 2017-2019

Kaitseinvesteeringute keskuse eelarve on täna üle 342 miljoni euro, mis teeb meist ühi suurima hangetealase eelarvega riigiasutuse Eestis. Keskuse hangete maht on tegutsemisaja jooksul kasvanud pea kaks korda.

2017. aastal viis keskus läbi 698 hankeprojekti, neist 387 kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste hanget ning 311 majandushanget, sh minikonkursid sõlmitud raamlepingute alt.2018. aastal viis keskus läbi 1307 hankeprojekti, neist 433 kaitseotstarbelist ja 174 majandushanget ning 700 minikonkurssi olemasolevate raamlepingute alt.

  • Jalaväemasinate CV90 35 elutsükkel, raamleping sõlmitud 7 aastaks, maht 40 M € aismaasõi

  • Kuivtoidupakid õppusteks ja reservüksustele 10 M €

  • Tapa linnaku soomusmanöövervõime taristu ehitustööd – 15 M €

  • Tapa linnaku komplekteerismisala ehistustööd – 11, 3 M €

  • Liikursuurtükid (riik-riigile) ca 46 M €

  • Maismaasõidukite varuosad, raamlepingu maht 30 M €

  • 155mm laskemoon Soomelt 11 M €

  • Õhutõrje lahinguraketid koos lisavarustuse ja teenustega, raamlepingu maht 100 M €

  • Granaadiheitjate CG90 laskemoona ja väljaõppevarustuse hankimine 30 M €

  • Automaadid, leping sõlmitud USA relvatootjaga LMT, lepingu maht 75 M €

  • Pikamaa tankitõrje, leping sõlmitud EuroSpike GmbH-hga, hanke maht 40 M €

  • Lennukikütuste JET A-1 ja AVGAS 100LL tarnimine hankija mahutitesse, hanke maht 40 M €

  • Tapa linnaku komplekteerimisala 10 M €

  • Tapa linnaku hoidlakompleks 10 M €

  • Sõidukite sidelahenduse väljaehitamine 10 M €

Riigihangete register

Kaitsevaldkonna riigihanked leiate riigihangete registrist. Pärast registrisse sisenemist valige üleval olevast menüüst “Register” ja seejärel “Hanke otsing”. Paremal asuvasse lahtrisse “Hankija” sisestage “Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus”. Hankeplaanis olevaid andmeid tuleb käsitleda esialgsete ja indikatiivsetena, andmed täpsustuvad hangete väljakuulutamisel riigihangete registris. Hankeplaani muudetakse vajadusel kord kvartalis. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei avalda kodulehel riigihangete seaduse mõistes erandhankeid, minikonkursse (kehtivate raamlepingute alusel korraldatavad minikonkursid) ja hankeid, mis teostatakse läbi NATO või EL agentuuride või mille hankimine toimub läbi teise riigi rahvusvahelise ühishankena.

Riigihangete register »

Hangetealane koostöö

Kaitseinvesteeringute keskus on avatud hangetealaseks koostööks Eesti ametkondade, lähinaabrite ja NATO liitlastega. Koostöös läbi viidud hanked võimaldavad säästa tänu suurematele kogustele, jagada turuanalüüsi- ja teadmisi, kaasata eri valdkondade eksperte.

NATO hangete agentuur »
Euroopa Kaitseagentuur »

Ühis- ja koostööhanked

 

  • Soome-Eesti õhuseireradarite hange (2007 – 2014). Koostöös hangiti 14 keskmaa õhuseireradarit Ground Master 403 Prantsuse ettevõttelt Thales Raytheon Systems Company S.A.S. Eesti sai neist enda käsutusse kaks. Radarid paiknevad Muhu saarel ja Tõikamäel, Valgamaal.
  • Liikursuurtükkide hange koostöös Soomega (leping sõlmitud 2018). Eesti ostab Lõuna-Korealt 12 liikursuurtükki K-9 Kõu. Eesti hange toetub suurel määral soomlaste põhjalikule analüüsile.
  • Tankitõrje-granaadiheitja Carl-Gustav laskemoonahange koostöös Läti ja Rootsiga (2018).
  • Automaatide R-20 Rahe hange USA relvatootjalt LMT koos Politsei- ja Piirivalveameti ning justiitsministeeriumiga.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Järve 34A, Tallinn 11314
info@kaitseinvesteeringud.ee