Faktikontroll: mida seni teame Ukraina abiks mõeldud lepingutest?

Pärast riigikontrolli auditi avaldamist on laialdast kajastust leidnud RKIKi poolt varasemalt sõlmitud lepingud Ukrainale vajamineva moona soetamiseks. Kokku on sõlmitud 19 lepingut, millest 10 lepingu puhul on jõutud edukate tarneteni. Paraku tekkis seitsme lepingu puhul probleeme, mistõttu tuli lepingud üles öelda. Mida kõigest sellest tänaseks teame?

Olukorrapilt: 2026. aasta hanke- ja tarnemahud

RKIK 2026. aasta eelarve on ligikaudu 2 miljardit eurot. Tänavu 1. septembri seisuga oleme tarninud kaupu ja teenuseid juba pea samas mahus kui 2025. aastal kokku.

Praegu on töös ligi 200 hankeprojekti ning lepingute kogumaht on ligi 10 miljardit eurot. Lisaks on tehtud ligi 7000 lepingulist tellimust. RKIKil on umbes 1500 lepingupartnerit enam kui 40 riigist. Lisaks on ligikaudu 800 aktiivset tarnijat.

Täna toimub üle 400 tarne nädalas ning tarnete mediaan on umbes 2000 eurot. Aastas toimetatakse kohale üle 200 poolhaagise jagu kaupa. Lisaks on sadu ühikuid tehnikat ja relvasüsteeme.

RKIK hanke- ja taustakontrolliprotsess

Ukrainale laskemoona soetamiseks sõlmitud lepingud

Ukraina toetamiseks sõlmis RKIK aastatel 2024-2026 kokku 19 lepingut, millega võeti kohustusi 28 erineva moonatüübi osas. Lepinguid rahastati välisvahenditest, mitte Eesti riigieelarvest.

Tarnitud kaupu on 10 lepingu raames ning summas 346 miljonit eurot. Tarnitud on erinevat tüüpi laskemoona, sh 122-155 mm moona ligi 160 000 ühikut.
Kehtivaid lepinguid on 2 ning ~57 miljoni euro ulatuses. Need tarned toimuvad ning lepingute täitmine jätkub.
Probleemseid juhtumeid on kolm (nende raames lõpetatud probleemseid lepinguid on kokku 7, neist 5 on seotud Dataseliga). Nendega seotud makstud ettemaksed on kokku ligikaudu 71,2 miljonit eurot, sellest 59,8 miljonit eurot on seotud Dataseli juhtumiga.
Dataseliga seotud 5 lepingu puhul on RKIK pöördunud arbitraaži või riiklikusse kohtusse.
Kahe ülejäänud probleemse lepingu puhul, kus ettemaksete summa on ligi 11,4 mln eurot, tehakse ettevalmistusi kohtusse pöördumiseks põhjusel, et need tarned ei ole tänaseni toimunud. Ühe ettevõtte näol on tegu Constrind Chim Technology S.R.L.-ga. Teise ettevõtte nime täna avaldada ei saa.
RKIK kontol olev lõpetatud lepingutest jäänud kasutamata jääk on 111 miljonit eurot. See tagastatakse doonorriikidele ja EPFile.

Probleemseks osutunud ja lõpetatud lepingud

RKIK sõlmis aastal 2024 ettevõttega Datasel S.R.L. laskemoona hankimiseks viis lepingut. Hangete eesmärk oli soetada laskemoona Ukraina toetuseks. Lepinguid rahastati Euroopa rahurahastu vahenditest.

Dataselile tehti lepingute alusel ettemakseid kokku 59,8 miljonit eurot.
Ettemakseid tehti erinevates lepingutes suurusjärgus 30-50% lepingu hinnast.
Lepingute täitmisel tekkis peagi probleeme nii tarnete kui ka laskemoona kvaliteediga.
Viiest lepingust kahe alusel tarniti pooltooteid, mis osutusid defektseks ja mida ei saanud sellisel kujul Ukrainasse saata.
Täiskomplekte ei ole ühegi lepingu alusel tarnitud.
Ühe Dataseli lepinguga on seotud ka Miava Capital Ltd.
RKIK lõpetas Dataseliga seotud lepingud ja pöördus 2026 märtsis oma õiguste kaitseks riikliku kohtusse ning vahekohtusse.
Lisaks käimasolevatele tsiviil- ja vahekohtumenetlustele on Euroopa Prokuratuur (EPPO) alustanud kriminaalmenetlust, et selgitada, kas Datasel pani toime pettuse. Käimasolevate menetluste käigus selgitatakse välja kõik täpsemad üksikasjad.

RKIK nõuded

Vaidlused toimuvad Harju Maakohtus ja ICC vahekohtus Šveitsis. RKIK nõuab ettemaksude tagastamist 59,8 miljoni euro ulatuses ning lisaks leppetrahve ja tekitatud kahju hüvitamist 1,1 miljoni euro ulatuses.

Edasine tegevus

Järgime oma töös põhimõtet, et lahendus tuleb leida kiiresti ja koostöös. Oleme selles kaasuses pidanud läbirääkimisi, otsinud kompromisse, kasutanud õigusnõustajate abi. Et lahendust ei õnnestunud mõistliku aja jooksul saavutada, ütlesime probleemsed lepingud üles ja pöördusime oma õiguste kaitseks kohtusse ja arbitraaži.
Valdav enamus RKIK enam kui tuhandest lepingupartnerist viib tehingud lõpuni nii nagu oleme detailides kokku leppinud. Samas püsib alati risk, et leidub neid, kes võetud kohustusi ühel või teisel põhjusel ei täida või ei suuda täita.
Tuleb arvestada, et kui Venemaa ründas Ukrainat, olid ajad eriti keerulised ning kiirete tarnete tagamiseks tuli tegutseda tavalisest kiiremini ja paindlikumalt.
Samas ei saa ajasurve ja keerulised tingimused olla põhjuseks, miks hankemenetluse nõuetest olulisel määral kõrvale kaldutaks nii, et vaid mõne aasta möödudes ei ole tehtud otsused taasesitatavad ja kontrollitavad.

Praegu on kõige olulisem, et kõik asjaolud saaksid uurimises välja selgitatud ning kui ilmneb, et varasemalt on tehtud vigu, tuleb neist teha järeldused, mis aitaks tagada Ukraina moonalepingute usaldusväärsuse nii, et olulised tehingud jõuaks kokkulepitud tarneteni ja Ukraina saaks saadud abi kasutades sõja võita.