Jõhvis avati energiasäästlik tegevväelaste elamu

Kaitseminister Hanno Pevkur avas reedel Jõhvis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) spetsialistide kavandatud energiasäästliku tegevväelaste kasarmu. Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et hoone on olulisel kohal Eesti riigikaitse edendamisel. „Meie huvi on riigikaitselise jalajälje suurendamine Ida-Virumaal. Usun, et kaasaegsed elamistingimused muudavad Jõhvi kaitseväelastele veelgi atraktiivsemaks teenistuspaigaks ja annab ka kohalikele signaali, et riigi kohalolek piirkonnas on tugev,“ lausus Pevkur.

Jõhvi kasarmu näol on tegemist järjekordse RKIKi tellitud hoonega, mis toodab endale ise elektrit. Selleks on hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid. Jõhvis Pargi tänaval asuva kasarmu projekteerijaks ning ehitajaks on osaühing Revin Grupp ning lepingu maksumus koos lisatöödega oli 2,6 miljonit eurot. Kasarm planeeriti TTÜ ja RKIKi säästliku ruumiprogrammi planeerimise juhendi alusel.

Kaitseminister lisas, et paljud Jõhvi linnakus teenivad tegevväelased asuvad elama võimalikult mugavates, privaatsetes ja tänapäevastes tingimustes. „Tänases julgeolekuolukorras teame, mida tähendab motiveeritud sõdur. Eesti riik hindab oma kaitseväelasi, loodan, et paremad elutingimused suurendavad veelgi nende indu ja seeläbi panust riigikaitsesse,“ ütles Pevkur, kes külaskäigul Ida-Virumaale tutvus 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakuga ja kohtus Alutaguse maleva kaitseliitlastega.

Jõhvi linnak on hoogsalt arenemas. „Meil on hea meel, et hoolimata asjaolust, et ehitus algas kevadel materjalide hinnatõusu ning defitsiidi ajal, on tänaseks uus kasarm valmis ning juba tegevväelaste kasutuses. Lisaks kasarmule on hetkel töös ka hooldusõppegaraaži ja laohoonete ehitus, hankes on universaalhalli ehitamine ning lisaks plaanime kaasajastada mitmeid teisi olemasolevaid hooneid,“ märkis RKIKi kirde portfellijuht Randel Lipp.

Uue kasarmu netopind on 1330 ruutmeetrit, 69 tuba ning üldkasutatavad ruumid, kus on nii saun, jõusaal kui ka köök. Hoone on projekteeritud ühekohaliste tubadena, kuhu majutatakse Jõhvi linnakus töötavad tegevväelased. Kriitilise vajaduse ilmnedes on võimalik hoonet kasutada kasarmu tüüpi majutuseks, võimaldades seeläbi majutatavate arvu suurendada kuni 140 tegevväelase majutamiseks.

Uue kasarmuhoone majutustingimused on võrreldes olemasolevatega paranenud. Lisaks on kasarmus ka ruumid, mis on mõeldud liikumiserivajadusega teenistujatele.Enne tegevväelaste kasarmu valmimist majutati Jõhvi linnakus töötavaid teenistujaid Jõhvi linnas olevatel üüripindadel. Kasarmu valmimisel said tegevteenistujad korterid vabastada ning tänaseks on kõik üüripinnad antud omanike valdusesse tagasi.

„Meil on hea meel, et lisaks kasarmuhoonele sai ehitatud välja ka kaks suurt parklat, lammutatud vana sõjamasinate garaaž, uuendatud kaugkütte trassid, kanalisatsioon, sadeveetrassid ning sai paigaldatud uus tarbevee torustik. Ehituse raskeimaks osaks oli kindlasti koroonakriis ning sõda Ukrainas, mis pani meid raskesse olukorda ehitusmaterjalide tellimisel, kus keegi ei osanud öelda täpseid tarnegraafikuid,“ märkis osaühing Revin Grupp juhataja Kristjan Madisson.

Möödunud aastal valmisid Jõhvi linnakus 13 varjualust erineva tehnika hoiustamiseks, uus ja moodne sõdurikodu ning spordirajatised hea füüsise hoidmiseks. Varjualuste ehituseks oli algselt investeeringute kavas arvestatud vaid kolme varjualuse ehitusega, kuid projekti säästlikumaks muutmine ja hästi läbiviidud riigihange võimaldas ehitada suuremal arvul varjualuseid. Kokku ehitati Jõhvi 13 varjualust 3,6 miljoni eest.

Jõhvis paiknevad 1. jalaväebrigaadi Kalevi ja Viru jalaväepataljon ning tankitõrjekompanii.

Fotol Jõhvi uus tegevväelaste elamu (autor Kaitsevägi). Fotogalerii avamisüritusest on leitav: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/61363

Lisainfo: Hanna Heinnurm, [email protected]