Kaitseväe ja tsiviilvaldkonna koostöös algavad kolme suurobjekti arendustööd
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) koordineerimisel algavad arendustööd kolmel Eesti eri paigus paikneval suurobjektil, mis jäävad täielikult avalikku kasutusse, kuid on äärmiselt olulised ka kaitseväe logistikale.
Kokku 62,33 miljoni eurose eelarve raames viiakse lähiaastatel ellu Tallinna ringteel Kanama viadukti rekonstrueerimine selle kandevõime tõstmiseks, Paldiski Lõunasadamasse ehitatakse uus kai ja kaubakäitlusala ning taastusremondi läbivad Valga-Tartu liinil Palupera-Puka ja Puka-Keeni raudtee jaamavahed.
Paldiski sadama uue kai valmimise tähtaeg on seejuures juuni 2025, uuendatud Kanama viadukt tuleb kasutusse detsembris 2025 ning raudteelõikude ehitustöö planeeritakse lõpetada 2026. aasta novembriks.
“Tallinna Sadama poolt Paldiski Lõunasadamasse kavandatav uus kai koos tagalaga on lisaks militaarsetele eesmärkidele vajalik ka kaupade ja sõidukite meretranspordi võimekuse suurendamiseks. Tulenevalt Paldiski Lõunasadama soodsast asukohast loob uue kai rajamine Tallinna Sadamale eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel,” ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
Aprilli alguses Euroopa Komisjonilt heakskiidu saanud projekt kannab ingliskeelset nime „Enhancing multimodal military mobility in Estonia and improving dual-use transport links to Tapa Army base”, selle täpne summa on 62 329 467 eurot ning Eesti omaosalus sellest 50 % ehk 31 164 734 eurot. Projekti kaitseväe poolseks eesmärgiks on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi.
Kolme alamprojekti vahetuteks elluviijateks on taristu tänased valdajad ehk Paldiskis AS Tallinna Sadam, Kanama viadukti puhul Transpordiamet ja raudtee rekonstrueerimisel AS Eesti Raudtee.
RKIKi taristuprojektide koostöö koordinaatori Kaupo Kaasiku sõnul on kõik need objektid äärmiselt olulised ka kaitseväele.
„Absoluutselt, ei ole üldse küsimust! Võtame näiteks Paldiskisse uue kai ehituse – täna on sadamaala intensiivses kasutuses ja kaitseväe tarvis kai vabastamine muutub järjest keerulisemaks. Paldiski on olulisel kohal meie liitlaste tehnika ja muu varustuse vastuvõtmisel. Samuti jõuab selle sadama kaudu meieni palju kaitseväele soetatavast varustusest – täiendav kai on meie jaoks vältimatult oluline,“ ütles Kaasik.
Paldiski sadamast Tapale või ka Lõuna-Eestisse jõudmiseks tuleb kaitseväe ja liitlaste tehnikal paratamatult ületada Tallinna ringteel paiknevat Kanama viadukti, mille tänane kandevõime ei vasta aga sõjalistele vajadustele – tuleb kasutada kõrvalisi teid ja raisata selle peale kütust ning aega või sulgeda muu liiklus Eesti ühes suurimas liiklussõlmes.
Mis puutub Tartu kandis renoveeritavaid raudteelõike, siis kuni Rail Balticu valmimiseni saab Läti ja Poola suunaline raudteeühendus toimuda vaid läbi nende. Arvestades aina tihedamaid suhteid liitlastega, kellega koos harjutusi läbi viia ning teravnenud julgeolekuolukorda, on nende raudteelõikude hea seisukord kriitilise tähtsusega.
Kaupo Kaasik märkis, et projekti ettevalmistamine RKIKi ja partnerite koostöös on kestnud juba enam kui kolm aastat. Esmalt kaardistati koos transpordiameti ja kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ära need pudelikaelad, kus kaitseväe logistikataristus täna on suurimad probleemkohad ning mis oleksid üheaegselt olulised nii tsiviil- kui sõjaväelisel kasutamisel.
„Rahastamisele kandideerivate objektide nimekiri oli seejuures algselt kordades pikem,“ ütles Kaasik. „Oluliseks kriteeriumiks edasistel valikutel sai seejuures aeg – projekt peab olema ellu viidav viie aasta jooksul. Esimesele sõelale jäidki need projektid, mis olid juba oma eeltöödega jõudnud mõistliku etapini. Lõpuks langetati kõigi osapoolte vahel konsensuslik valik.“
RKIK on vastutav asutus projekti 50 protsendi ulatuses rahastava Euroopa Komisjoni ees ning jälgib, et nii koostatavates projektides kui hilisemas ehituses oleks järgitud sõjalisi nõudeid.
Kokkuvõttes on projekti eesmärk parandada nii kaitseväe kui tsiviilliikuvust. Euroopa Komisjon eraldas sellele toetuse Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility) sõjalise liikuvuse fondist.
Fotol esimesed Eesti kaitseväe CV90 lahingmasinad Paldiski sadamas.