Kaitsevaldkonnas on tulekul 200 miljoni eest ehitushankeid
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallata on Eesti riigi suuruselt teine kinnisvaraportfell: 1300 ehitist netopinnaga 560 000 m2 ja 36 000 ha maad. Uute sõjaliste võimete areng on kaasa toonud ka senisest intensiivsema teedeehituse keskpolügoonil ja harjutusväljadel – maanteeameti kõrval on kaitseinvesteeringute keskus üks suuremaid tee-ehitajaid.
Tapa sõjaväelinnak on jätkuvalt Eesti üks suuremaid ehitusplatse, kus käib vilgas ehitustegevus. Üsna pea on valmimas administratiivhoone Tallinnas, meditsiinikeskuse laiendus ja tagalahoone koos hallide ning muude hoonetega Tapal ja staabihoone, kasarmu ning sõdurikodu Jõhvis.
Alates aastast 2016 on kaitseväe keskpolügoonil ehitatud kokku u 65 km teid ning sel ja järgneval aastal lisandub juurde u 20 km teid. On ehitatud ka viis silda, üks silla õppekoht ja üks koolmekoht. Lisaks suur välipesula rasketehnikale (rahvakeeli tankipesula), kuus relvade rihtimise positsiooni, viis käsigranaadi viskekohta (sh teenindusteed) ja neli kerge tankitõrjerelva laskepositsiooni.
Hangetel tavapärasest kõrgemad nõudmised
“Kaitsevaldkonna järgmise nelja aasta ehitushangete maht on üle 200 miljoni euro ja meie jaoks on oluline, et potentsiaalsed pakkujad oleksid võimalikult põhjalikult informeeritud ning hankedokumendid nii hästi koostatud, et ei tekiks lisaküsimusi ja pakkumuse tegemine oleks igaühele jõukohane. Meie eesmärk on optimaalne lähenemine, mis aitab kokku hoida ruumi ja seeläbi vähendada ehituse lõpphinda. Oleme koostöös TalTechiga välja töötanud ruumikasutuse miinimumnõuded, mis võimaldavad ehitada senisest efektiivsemalt ja tulevikus üksuseid hõlpsamalt ringi liigutada. Nii saame soetada iga säästetud euro eest rohkem relvastust ja tehnikat,” ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Kusti Salm.
Kaitsevaldkond esitab ehitusettevõtetele tavapärasest kõrgemaid nõudmisi: hakkama tuleb saada nii kiirete tähtaegade kui ka erinõuetega. “Seetõttu on oluline, et koostööpartnerid teaksid meie tööpõhimõtteid ja ootusi, aga samuti see, et meie teaksime, mis on ettevõtete jaoks riigihangetel osalemise probleemkohaks,” ütles Salm.
“Uusi ehitisi kavandades planeerime kogu hoone või rajatise elutsükli: see tähendab, et me projekteerime, ehitame ja kavandame ning viime ka ellu korrashoiutegevused kogu ehitise elutsükli vältel. Kui ehituse algul on meie partneriteks projekteerimis- ja ehitusfirmad, siis hiljem on selleks korrashoiu- ja hooldusteenuseid pakkuvad ettevõtted,” selgitas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevust taristuosakonna juhataja Külli Tulvik.
Erinevalt Riigi Kinnisvara ASist on kaitseinvesteeringute keskusel üks klient – kaitsevägi, kes kasutatavate hoonete ja territooriumi eest renti ei maksa. Samas on kaitseväel palju erinõudeid nii kasutatavate rajatiste kui ka koostööpartnerite osas.
“Kui suured ehitusettevõtted on harjunud riigihangetel osalema, siis väiksemate jaoks võib hangete nõudmistele vastamine olla paras väljakutse. Meie pakkujad peavad arvestama ka julgeolekunõuetega – korras peab olema nii ettevõtte kui ka kõigi kaitseväe territooriumile saabuvate inimeste taust,” ütles Külli Tulvik.
Julgeolekuga seotud erinõuded ongi üks ettevõtete jaoks kõige enam küsimusi tekitav valdkond. Paraku ei saa kaitseinvesteeringute keskus siin kellelegi järeleandmisi teha – riigi turvalisuse huvides on julgeolekunõuded ühtsed kõigile inimestele, kes kaitseväe territooriumil viibivad.
Paljud hangetel osalemisega seotud küsimused pole niivõrd kaitsevaldkonnapõhised, kuivõrd puudutavad kõiki hankeid ja tuginevad eeskätt riigihangete seadusele – siia kuuluvad nii pakkumuste esitamise tähtajad kui ka kvalifitseerimisnõuded.
Kaitsevaldkonna investeeringuid kavandatakse teiste riigi valdkondadega võrreldes pikalt ette. Riigikaitse arengukava paneb paika kümne aasta lõikes arendatavad olulised sõjalised võimed – näiteks soomusmanöövervõime või tankitõrje. Riigikaitse arengukavale toetudes koostab kaitseministeerium nelja aasta pikkuse arengukava, mis määrab juba täpsemalt, mida on võimete arendamiseks vaja hankida ja ehitada. Näiteks soomusmanöövervõime tarbeks hangitakse Lõuna-Koreast liikursuurtükid, need omakorda vajavad kohti, kus harjutada ja lasta, hooldus- ja remondihalle, remondipersonali ning palju muud. Praegu kehtiv arengukava on koostatud aastateks 2021–2024.
Tavapärasest erinevad ehitusprojektid
Harjutusalade ja linnakute arendus pole pelgalt kaitsevaldkonna ülesanne, vaid käib koostöös paljude ametkondadega – Riigi Majandamise Keskuse, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti ja omavalitsustega. Heaks näiteks on koostöös maanteeametiga keskpolügoonile rajatav tankitee, mis vähendab oluliselt koormust Tapa valla teedele ning on ehitatud tavateedest tugevama ja vastupidavamana.
Kaitsevaldkonna ehitusprojektid on tihti uudsed ja tavapärasest erinevad. Peale juba mainitud tankitee on keskpolügoonile rajatud tankide pesula koos keskkonnasäästliku veepuhastussüsteemiga. Tapa linnakus valmis mõni aasta tagasi Baltimaade suurim söökla, mis suudab päevas toitlustada üle 3000 inimese ja mille tehnilised lahendused pakuvad suurt huvi mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal.
Lähiajal kavandab keskus tagasiside saamiseks uuringute läbiviimist nii lepingupartnerite kui ka nende ettevõtete seas, kes on hangetel jätnud pakkumused esitamata. “Meie eesmärk on oma plaane ettevõtetele märksa rohkem avada ja saada oluliselt rohkem tagasisidet – kui firmad teavad, millised arendused on järgmise nelja aasta jooksul plaanis, on hangetel loodetavasti ka rohkem osalejaid, suureneb konkurents ning rohkematel firmadel on võimalus uudsete projektide kaudu areneda,” ütles Salm.
Ehitusettevõtetel kaitsetaristu vastu elav huvi
Riigi Kaitseväeinvesteeringute Keskus, kelle kliendiks on kaitsevägi, otsustas algatada iga-aastase kaitsevaldkonna taristukava konverentside sarja, mille eesmärk on Eesti ehitusettevõtjaid kaitseväe arendusplaanidega kursis hoida. Osalemine annab ehitusettevõtjaile hea võimaluse enne hanke väljakuulutamist teha ära vajaminevad ettevalmistustööd, et koostada võimalikult täpne ja läbimõeldud pakkumus.
Läbimõeldud pakkumused aitavad saavutada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel eesmärke ehitada taristut senisest 20% efektiivsemalt ja viia ellu kõik planeeritu, tagada kõrge ehituskvaliteet ja kõigi osapoolte rahulolu.
oktoobril toimunud taristukonverentsile kogunes umbes 70 Eesti ehitus- ja projekteerimisettevõtet, mis näitas selgelt, et huvi tihedamaks koostööks on olemas ja avatum suhtlus äärmiselt vajalik.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kaitsevaldkonna olulisemad ehitusprojektid 2017–2019
5 kasarmut Tapale: kokku suletud netopinnaga 23 163 m2, kokku soetusmaksumusega 15 163 556 eurot.
12 hooldus-õppehalli Tapale: kokku suletud netopinnaga 19 806 m2, kokku soetusmaksumusega 12 625 049 eurot.
2 garaaži Tapale: kokku suletud netopinnaga 3118 m2, kokku soetusmaksumusega 1 917 946 eurot.
1 toitlustuskompleks Tapale: suletud netopinnaga 5325 m2, soetusmaksumusega 6 174 203 eurot.
3 remondihalli, millest 2 Tapale ja 1 Jõhvi: kokku suletud netopinnaga 4490 m2, kokku soetusmaksumusega 3 329 113 eurot.
2 spordihoonet-halli Tapale: kokku suletud netopinnaga 1540 m2, kokku soetusmaksumusega 1 285 454 eurot.
1 pesula Tapale: suletud netopinnaga 398 m2, soetusmaksumusega 373 339 eurot.
1 büroohoone Tallinna: suletud netopinnaga 3202 m2, soetusmaksumusega 4 877 134 eurot.