Küsimused ja vastused

Kas tagatisraha 7 000 eurot kaitsetööstuspargi valikpakkumisel peab olema TASUTUD 15.05.25-ks või 15.06.25-ks?

See peab olema tasutud 15.05.2025.

Palun kinnitage, et pakkuja, kes esitab taotluse vastavalt punktile 5.1, esialgse pakkumise vastavalt punktile 7 ja lõpliku pakkumise vastavalt valikpakkumise tingimuste V jaotisele, ei pea olema sama juriidiline isik, kes sõlmib kasutuslepingu, kui pakkuja lõplik pakkumine osutub edukaks. 

Jah. Juriidiline isik, kellega hakatakse sõlmima võlaõiguslepingut (ehk siis nö lõplik ärikeha) tuleb luua hiljemalt enne VÕL-i sõlmimist. Küll aga peab pakkuja arvestama, et ta peab nii esialgses pakkumises kui ka lõplikus pakkumises esitama kirjelduse kavandatava organisatsioonilise struktuuri (st asutatava juriidilise isiku omanike struktuuri ja osaluste jne) kohta. Esialgses pakkumises esitatud organisatsioonilist kirjeldust saab muuta, sh selle üle läbirääkimisi pidada. Lõplikus pakkumises esitatud organisatsiooniline struktuur on pakkujale siduv, st pakkuja peab asutama ärikeha samast struktuurist lähtuvalt. Kui juriidilise keha omanike struktuur ei ole VÕL-i sõlmimise hetkeks samasugune kui lõplikus pakkumises, siis on RKIK-il õigus keelduda VÕL-i sõlmimisest (vt VT p 14.8). RKIK võib siiski otsustada VÕL-i sõlmida, kui kõrvalekalle ei ole RKIK-i hinnangul oluline. 

Palun kinnitage, et juriidiline isik, kes sõlmib kasutuslepingu, kui Pakkuja lõplik pakkumine osutub edukaks, ei pea olema olemas siis, kui taotlus esitatakse vastavalt punktile 5.1. või kui esialgne pakkumine esitatakse vastavalt punktile 7 või kui lõplik pakkumine esitatakse vastavalt valikpakkumise tingimuste V jaotisele. 

Jah. Juriidiline isik, kellega hakatakse sõlmima VÕL-i (ehk siis nö lõplik ärikeha) tuleb luua hiljemalt enne VÕL-i sõlmimist. Küll aga peab pakkuja arvestama, et ta peab nii esialgses pakkumises kui lõplikus pakkumises esitama kirjelduse kavandatava organisatsioonilise struktuuri kohta (st asutatava juriidilise isiku omanike struktuuri ja osaluste jne kohta). Esialgses pakkumises esitatud organisatsioonilist kirjeldust saab muuta, sh selle üle läbirääkimisi pidada. Lõplikus pakkumises esitatud organisatsiooniline struktuur on pakkujale siduv, st pakkuja peab asutama ärikeha samast struktuurist lähtuvalt. Kui juriidilise keha omanike struktuur ei ole VÕL-i sõlmimise hetkeks samasugune kui lõplikus pakkumises, siis on RKIK-il õigus keelduda VÕL-i sõlmimisest (vt VT p 14.8). RKIK võib siiski otsustada VÕL-i sõlmida, kui kõrvalekalle ei ole RKIK-i hinnangul oluline. 

Palun selgitage, millal täpselt peab pakkuja saama selle juriidilise isiku aktsionäriks, kes sõlmib valikpakkumise tulemusena kasutuslepingu? 

Hiljemalt enne võlaõigusliku hoonestusõiguslepingu sõlmimist. Juriidiline isik, kellega hakatakse sõlmima VÕL-i (ehk siis nö lõplik ärikeha) tuleb luua hiljemalt enne VÕL-i sõlmimist. Küll aga peab pakkuja arvestama, et ta peab nii esialgses pakkumises kui lõplikus pakkumises esitama kirjelduse kavandatava organisatsioonilise struktuuri kohta (st asutatava juriidilise isiku omanike struktuuri ja osaluste jne kohta). Esialgses pakkumises esitatud organisatsioonilist kirjeldust saab muuta, sh selle üle läbirääkimisi pidada. Lõplikus pakkumises esitatud organisatsiooniline struktuur on pakkujale siduv, st pakkuja peab asutama ärikeha samast struktuurist lähtuvalt. Kui juriidilise keha omanike struktuur ei ole VÕL-i sõlmimise hetkeks samasugune kui lõplikus pakkumises, siis on RKIK-il õigus keelduda VÕL-i sõlmimisest (vt VT p 14.8). RKIK võib siiski otsustada VÕL-i sõlmida, kui kõrvalekalle ei ole RKIK-i hinnangul oluline. 

Palun selgitage, millises ulatuses (% aktsiatest kogu aktsiakapitalist) peab pakkuja saama selle juriidilise isiku aktsionäriks, kes sõlmib valikpakkumise tulemusena kasutuslepingu? 

Valikpakkumise tingimustes ei ole hetkel selle kohta nõudeid ega piiranguid sätestatud. Pakkuja peab esialgses ja lõplikus pakkumises esitama teabe kavandatavate osaluste jaotuse struktuuri kohta. 

Palun kinnitage, kas oleme õigesti aru saanud, et valikpakkumisel osalemise taotluse esitamise etapis (15.05.2025) piisab ettevõtte poolsest kinnituskirjast, et tõendada VT p-s 3.1.2, 3.1.3, 3.1.4  sätestatud asjaolude puudumist? 

Jah, piisab ettevõtte poolsest kinnituskirjast (vt valikpakkumise tingimused p 5.6.2). 

Kas ametlikud registri väljavõtted tuleb esitada mitte enne kui esialgsete pakkumiste etapis (15.06.2025)? Kui pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, siis kas võib need asendada pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega?

Need dokumendid, mis tuleb esitada esialgsete pakkumiste etapis (15.06.2025), on nimetatud valikpakkumise tingimuste (edaspidi VT) punktis 7.5. Vastavalt VT p 7.5.2 alapunktidele 2–4 ei nõua RKIK ka esialgsete pakkumiste (esitamise tähtpäev 15.06.2025) koosseisus pädevate asutuste tõendite esitamist VT p-des 3.1.2–3.1.4 sätestatud asjaolude puudumise kohta. Siiski tuleb arvestada, et RKIK-il on vastavalt VT p-dele 8.5–8.7 õigus pärast esialgsete pakkumiste esitamist nõuda, et pakkuja esitaks VT p-des 3.1.2–3.1.4 sätestatud asjaolude puudumise kohta isiku asukohariigi pädeva asutuse tõendi. RKIK-ilt sellise nõude saamisel tuleb esitada tõendid VT p-des 3.1.2–3.1.4 sätestatud asjaolude puudumise kohta. RKIK ei ole VT p-des 8.5–8.7 määranud kindlaks täpset sobivat pädeva asutuse tõendi liiki, arvestamaks erinevates riikides kehtivate erinevate reeglitega. Lisaks on RKIK näinud VT p-s 8.7 ette, et VT p-s 3.1.4 sätestatud asjaolude (kriminaalkorras karistatuse) puudumise osas võib juhul, kui pakkuja asukohariigi pädevad asutused ei väljasta karistatuse puudumise tõendamiseks dokumente, need asendada pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.

Kas saame üheselt aru, et Kaitseministeeriumi poolt kehtestatud hoonestusõiguse seadmise nn valikpakkumise korra p 3.1.1. toodud nõuetest lähtuvalt võivad pakkumise tegemisel osaleda juriidilised isikud, mille tegelikud kasusaajad või seaduslikud esindajad vastavad ühele allolevale päritolukriteeriumile:    

• Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik,  
• NATO liikmesriigi kodanik,  
• OECD liikmesriigi kodanik,  
• sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu, või  
• muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumiga kooskõlastatult andnud nõusoleku teha eeltoodud loetelu nõuetest erand.  

Jah.

Kas pakkumise tegemisel võib osaleda ka juriidiline isik, mille tegelikuks kasusaajaks on Ukraina kodanik? 

Jah, võib. Ukrainal on Eestiga sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse leping.  

Juhul, kui makse tehakse välisriigi pangast, mis ei võimalda välismaksetele lisada viitenumbrit, siis kas piisab, kui viitenumber (2800048972) on lisatud makse selgitusse?  

 Jah, piisab. 

Kas Serbia kodanik võib olla loodava ettevõtte aktsionäriks? 

Valikpakkumiste tingimuste p 3.1.1 nõue kehtib  järgmistele füüsilistele isikutele:  

• olulist osalust omav osanik või aktsionär, sh kaudne osanik ja aktsionär; 
• tegelik kasusaaja; 
• prokurist; 
• juhatuse liige; 
• nõukogu liige; 
• juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik. 

Kui Serbia kodanik on olulist osalust omav aktsionär (sh kaudne aktsionär) juriidilises isikus, kes teeb pakkumise, peaks ta asuma taotlema Kaitseministeeriumi nõusolekut (valikpakkumise tingimused p 3.1.1). 

Kui selleks on vaja taotleda eraldi luba (konkursi tingimustes on öeldud, et luba saab taotleda Kaitseministeeriumist) siis kellele konkreetselt adresseerida loa taotlus ja millised dokumendid tuleb esitada (isiku passi koopia, CV vms)? 

Nõusoleku taotlus tuleb saata e-postile: [email protected]. Esitada tuleb isikut tõendava dokumendi koopia ja CV (mis sisaldab ka kirjeldust, kuidas on isik varasemalt lõhkeaine, laskemoona vms valdkonnaga kokku puutunud). 

Infopäeval mainiti, et riigil on ise kavatsus ehitada laod laskemoona hoiustamiseks. Kas võib eeldada, et need vastavad NATO standardile? Millise mahutavusega on planeeritavad laod?  Kui kaugel asuvad need laod planeeritud alast?

Jah, laod ehitatakse riigi poolt ning antakse tasu eest ettevõtete kasutusse. Laod ehitatakse NATO standardite kohaselt. Laod saavad asuma samal alal, mille kohta on välja kuulutatud ka käesolev valikpakkumine. Ladude arv ja mahutavus selguvad pärast ettevõtetega läbi viidud läbirääkimisi. 

Valikpakkumise tingimuste (VT) p-de 1.6. ja 1.10. kohaselt antakse hoonestusõigus lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, laskemoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või eelnimetatud asjade komponentide valmistamiseks, kuid see ei hõlma pürotehnilise toote valmistamist. Kui valmistada pürotehnilist toodet, mis on lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, laskemoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjaöise lõhkeaine komponent, siis kas sellele eesmärgil hoonestusõiguse kasutamine on aktsepteeritav ja eesmärgipärane?

Kui valmistatav toode on lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, laskemoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine komponent, siis on see aktsepteeritav.

Hoonestusõiguse leping p 6.8, kohaselt on hoonestusõiguse ala kolmanda isiku omandisse või kasutusse andmine lubatav üksnes Omaniku eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. VT p 12.14. kohaselt tekib asjaõigusliku hoonestusõiguse lepingu sõlmimise õigus üksnes eeldusel, et pakkujale antakse vastavalt tegevusalal tegutsemiseks vajalik tegevusluba. Kas isik, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping peab ilmtingimata asuma ise hoonestusõigust kasutama ja lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, laskemoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või eelnimetatud asjade komponente valmistama ja vastavat tegevusluba taotlema või võib anda hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitised (sh. tootmis- ja muud hooned) ja rajatised teisele isikule sellel (valmistamise) eesmärgil opereerida? Kas sellisel juhul on aktsepteeritav ja täidab ka nõudeid, kui operaator kas hangib vajaliku tegevusloa või tal on see juba olemas?

Isik, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping, peab asuma ise hoonestusõigust kasutama ja lõhkeainet mittesisaldava lahingumoona, laskemoona, lõhkeainet sisaldava lahingumoona, sõjalise lõhkematerjali või sõjalise lõhkeaine või eelnimetatud asjade komponente valmistama ja vastavat tegevusluba taotlema.

Palun selgitada pikemalt VT p 7.5.3., kuna natukene jääb ebaselgeks, et täpsemalt milliseid andmeid ja teavet RKIK selle punkti alusel soovib seoses pakkuja projekti organisatsioonilise struktuuri kohta saada. Eelkõige sooviks paremat mõistmist, mida on peetud silmas “muude oluliste osalejate (sh. alltöövõtjad)” all? RKIK on seda küll avanud joonealuse selgitusega ning kõneleb seal “osalusest projektis” ja “projekti panustamisest”, kuid ka see selgitus jätab siiski soovitud teabe ja andmed ebaselgeks. Kas RKIK peab siin silmas neid olulisi osalejaid, kes osalevad projektis ja panustavad projekti ning saavad selle eest kas otsese või kaudse osaluse juriidilises isikus, kellega valikpakkumise tulemusel sõlmitakse hoonestusõiguse leping?

Valikpakkumise tingimuste punkti 7.5.3 eesmärgiks on saada ülevaade isikutest, kellel on oluline roll kavandatava projekti elluviimisel, ning sellest eesmärgist lähtuvalt tuleb pakkujatel projekti organisatsioonilise struktuuri kohta andmed ja teave ka esitada. Nagu punktis 7.5.3 sätestatud, hõlmab p 7.5.3 nii otseselt esialgse pakkumise esitajaid ((ühis)pakkujad) kui ka isikuid, kes otseselt pakkumist ei esita, kuid kellel on oluline roll projekti elluviimisel kas siis sellise isikuna, keda (ühis)pakkuja käsitleb alltöövõtjana, või kui mitte alltöövõtjana, siis isikuna, kes oluliselt panustab projekti muul moel (näiteks tarnija, intellektuaalse omandi õiguste omanik vms), kelle osalemine on vajalik kavandatava äriplaani ja tegevuskava elluviimiseks projekti teostamisel. Olulise osaleja tähendust on RKIK avanud joonealuses märkuses, kuid eelkõige peab pakkuja oma projekti tähenduses olulised osalejad ise määratlema, arvestades seejuures punkti 7.5.5 kohaselt RKIK-ile esitatavat teavet, sh pakkuja äriplaanis ja tegevuskavas kavandatut. RKIK ei saa käesolevas etapis ette teada, mis on pakkuja kavandatava projekti sisuks ja kuidas seda plaanitakse teostada, seega ei saa RKIK ka ette ammendavalt kindlaks määrata pakkuja kavandatavas projektis olulisi osalisi. Projektis olulise osalejana määratlemise eelduseks ei ole osalemine juriidilises isikus, kellega valikpakkumise tulemusel sõlmitakse hoonestusõiguse leping. RKIK peab võimalikuks ka sellist olukorda, kus oluline osaleja osaleb küll projekti elluviimises (p 7.5.3 joonealuse märkuse tähenduses), kuid ta ei omanda otsest ega kaudset osalust juriidilises isikus, kellega valikpakkumise tulemusel sõlmitakse hoonestusõiguse leping. Seda, kas pakkuja kavandab mõnele olulisele osalejale selles juriidilises isikus osaluse või mitte, peab pakkuja muu hulgas oma projekti organisatsioonilise struktuuri koosseisus kirjeldama (vt valikpakkumise tingimuste p 7.5.3 alapunkt 1 (c)).

VT p 9.11.7. kohaselt ei saa ärisaladuseks märkida teavet, mis õigusaktide alusel seda olla ei saa. Palume täpsustada need antud valikpakkumisele kohalduvad õigusaktid, mis piiritlevad teave, mida ei saa ärisaladuseks või konfidentsiaalseks märkida?

Ärisaladuse mõiste on sisustatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg-s 2 sätestatud kriteeriumite kaudu, millele vastavat teavet saab ärisaladuseks lugeda. Seega teavet, mis nendele tingimustele ei vasta, ärisaladuseks lugeda ei saa. Selgitame, et ärisaladuseks mitteolevat teavet ei saa teabevaldajad õiguspäraselt ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 19). Sellest tulenevalt ongi valikpakkumise tingimuste p-s 9.11.7 sätestatud, et pakkuja peab põhjendama teabe ärisaladuseks märkimist. Lisaks on oluline arvestada, et riigivaraseadusest tulenevad teatavad avalikustamise kohustused. Nii näiteks avaldatakse valikpakkumise tulemuste kinnitamise otsuse resolutiivosa enampakkumise korraldaja veebilehel (riigivaraseaduse § 72 lg 5 ning § 68 lg-d 5 ja 8), mistõttu otsuse resolutiivosas avaldamisele kuuluvad andmed (sh pakkumise objektiks oleva riigivara kirjeldus (sh suurus), valikpakkumise võitja nimi, valikpakkumisel tehtud parima pakkumise summa ja lisatingimused) ei saa samuti olla ärisaladus.

VT p 7.2. kohaselt on esialgse pakkumise esitamise tähtpäev 15.06.2025, kuid see on pühapäev (ehk puhkepäev). Sellest tulenevalt täpsustame kindluse ja selguse mõttes üle, et kas tegelikult tuleb selleks tähtpäevaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt lugeda 16.06.2025?

Jah.

Kas hoonestusõigusega antavale maa-alale ehitatava tehase valvet peab teostama oma tehase territooriumil täies mahus vastavalt õigusaktide nõuetele, st mh kogu piirdeaia perimeetri mehitatud valve?

Ei. Ala üldise perimeetri valve tagab RKIK. Tasu ja täpsed tingimused selle teenuse eest lepitakse kokku taristu teenuslepingus.