Kuus HIMARS mitmikraketiheitjat jõudsid Eestisse
Kaitseväele anti täna Ämari lennubaasis üle kuus HIMARS mitmikraketiheitjat, mis suurendavad oluliselt Eesti süvalöögivõimet. Koostöös USA sihtüksusega „Võit“ on kaitsevägi viinud läbi raketisuurtükiväe patarei isikkoosseisu eel-õppe ning suvel algavad esimesed lahinglaskmised.
„Mul on väga hea meel, et Eesti on koostöös suurima ja strateegiliselt tähtsaima NATO liitlase USAga viinud meie iseseisva kaitsevõime täiesti uude ajajärku,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur. „USA kandev roll nii hanke rahastamisel kui ka meie kaitseväelaste väljaõppes kinnitab taaskord, et Eesti ja USA kahepoolne kaitsekoostöö on laiapindne ning rajatud vankumatule usaldusele ning ühistele eesmärkidele,“ lisas ta.
Relvasüsteemide saabumisele on eelnenud kolm ja pool aastat tööd süsteemide hankimiseks, aga ka üksuse loomiseks, mehitamiseks ja väljaõppeks. „HIMARS-i puhul on tegemist kolme Balti riigi ühise väeloome projektiga, mis täna siin hakkab vähehaaval materialiseeruma reaalse võimekusena,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saar. „Peagi tarnitakse samad süsteemid ka meie naabritele Lätile ja Leedule ning sellega teevad piirkonna kaitseväed olulise arenguhüppe ja saavutavad võime viia lahingutegevuse efektid kiiresti vastase sügavusse. Kuigi hangete ja relvastuse alane koostöö Balti riikide vahel on tihe, ei tule sellise mastaabiga ühiseid relvastusprogramme ette just tihti ja hea meel on, et selle süsteemi puhul õnnestus koostööd teha just Ameerika Ühendriikide ja Lockheed Martiniga,” rääkis Saar.
Mobiilne ja lahingus testitud HIMARS pakub kaasaegseid võimekusi, sealhulgas täppisrelvastust, mis võimaldab toetada integreeritud tuleülesandeid, tabades punkt- või alasihtmärke enam kui 300 kilomeetri kaugusel. Tänu heale ühilduvusele NATO ja liitlaste süsteemidega saab HIMARS-i hõlpsasti integreerida ja vastavalt vajadusele kiiresti kasutusele võtta.
„HIMARS süsteemide saabumine annab juurde olulise võimekuse kaitseväe diviisi ülesannete täitmiseks. Tänu Eestis paiknevatele USA HIMARS üksustele on meie sõdurid väljaõppe juba läbinud ning nüüd saame edasi minna diviisi HIMARS üksuse arenguga ja valmiduse saavutamisega, “ kommenteeris kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel.
Kuue HIMARSi hange on Eesti üks suuremaid relvahankeid, RKIK sõlmis leping USA kaitsekoostööagentuuriga DSCA 2022. aasta detsembris. „Lepingu raames hangime veel laskemoona, sidelahendusi, väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendusi. Paketti kuuluvad ka erineva laskeulatusega raketid,“ rääkis RKIK relvastuskategooria juht Ramil Lipp.
USA rahastamine HIMARS-süsteemide jaoks on osa laiemast julgeolekuabipaketist, mille eesmärk on tugevdada NATO idatiiva kaitsevõimekust. Üldine Ameerika Ühendriikide julgeolekuabi erinevateks kaitseprojektideks Eestile kolmekordistus aastatel 2022–2024 võrreldes eelnenud kolme aastaga (2019–2021) – umbes 122 miljonilt dollarilt 430 miljoni dollarini. Seda toetust on kasutatud näiteks suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks, sidevõimekuse parandamiseks, õhuseire tõhustamiseks ja öise lahingutegevuse võimekuse arendamiseks.
Foto- ja videomaterjal (B-roll) raketiheitjad Eestisse transportinud Ukraina lennuki Antonov An-124 Ruslan saabumisest Ämari lennuväljale 29.04.2025: https://www.flickr.com/gp/199302158@N02/15876j3666
Fotod HIMARSi vastuvõtutseremooniast 30.04.2025: https://flic.kr/s/aHBqjCce1E