Männiku harjutusvälja lähiümbruses toimus kõrede loendus
Möödunud nädalal toimus Männiku harjutusvälja lähiümbruses Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel juttselg-kärnkonnade ehk kõrede loendus, millest võttis osa ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
Männiku harjutusvälja ümbruses asub kõrede püsielupaik, mis on eriline kuna see on kõre kõige põhjapoolseim leiukoht kogu maailmas. Praegu on kõre oma levila Kagu- ja Kesk-Euroopa osades üsna tavaline ja laialt levinud liik, kuid levila põhjapoolsetes riikides, sh Eestis, on tema arvukus oluliselt vähenenud. Eestis on täiskasvanud loomi ligikaudu vaid 1300–1700 isendit.
Männikul tehakse kõrede loendust iga aasta kevadest suveni. Selle aasta loenduse käigus loeti ühe õhtuga kokku 65 isaslooma ning lisaks 60 kudu. Esimeste loenduste põhjal järeldati, et mitmed kohad kus varem on kõresid loetletud, on isendeid nüüd vähem. Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla asjaolu, et mootorsõidukid sõidavad aladel, kus madalates veekogudes ja lompides asub kõrede kudemispaik.
Kõre elab avatud maastikul: liivikutes ja madala muruga rannaniitudel. Ta sigib madalates soojades veekogudes (kuni 35 cm sügavustesse) ning talvitub kivi- või liivakuhilates. Eestis ohustab kõre kõige enam sobivate elupaikade kadumine. Maismaaelupaigad kasvavad kinni ja kudemisveekogud (madalad lombid) hävivad ja nende kvaliteet on halb. Männiku harjutusväljal ja mujal Männiku liivikus ei tohi sõita mootorsõidukiga läbi madalate veekogude-lompide. Lompidest läbi sõites hukkuvad kõre kullesed ja ka noored väikesed kõred. Samuti tuleb vältida ka madalate veekogude-lompide ümbruses sõitmist, sest see tekitab tolmu, mis lompi sattudes põhjustab kudunööride ja kulleste hukkumise.
Kõre on aktiivne kevadel ja suvel, talve aga veedab talveunes. Pooleteise kuni kahe meetri sügavuse talvitumiskoha kaevab kõre poolviltu liivakünka või karjääri seina sisse. Inimasustuse lähedal võib kõre talvituda ka kiviaedades või keldrites. Kevadel, soojade ilmade saabudes (enamasti aprilli teises pooles), tuleb kõre talvituskohast välja. Kui öösel on temperatuur üle +4 kraadi, alustab kõre sigimisega.
Selleks meelitab isasloom emast lauluga. Kärnkonna uuem nimetus – kõre – tulenebki konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksel ööl kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Emane püüab paariliseks valida kõige uhkema laulja ja koeb aastas vaid ühe kaherealise kudunööri, mis on 1–2 m pikk. Kullesed kasvavad veekogudes ja pisike kõre lahkub veekogust juunis-juulis. Noor pisike kõre ei rända alguses väga aktiivselt, vaid jääb nädalaks-paariks kodulombi lähedale.
Kõre on Euroopas levinud kärnkonnaliikidest kõige väiksem ning pika kollase seljatriibu järgi kergesti eristatav. Sellest tulenes ka kõre varasem nimetus – juttselg-kärnkonn. Uuem nimetus – kõre – tuleneb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksel ööl kosta enam kui kilomeetri kaugusele.
Männiku harjutusväli on mitmete kaitse all olevate liikide leiukohaks. Need liigid on Eestis väga haruldased, ohustatud või juba hävimisohus. Kaitsealustele liikidele luuakse püsielupaigad eesmärgiga tagada liikide soodne seisund nende elupaikade kaitse kaudu. Seejuures tuleb silmas pidada, et kaitsealuse loomaliigi isendit ei tohi püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Püsielupaikades kehtivad liikide kaitseks erinevad piirangud. Näiteks on Männiku harjutusvälja liivastel aladel keelatud:
- maastikusõidukiga sõitmine läbi liivaaladel asuvate madalaveeliste lompide (kuni 50cm sügavused);
- mootorsõidukiga sõitmine veekogude kallastel väljaspool selleks määratud teid ning sellega pinnase kahjustamine.
Et hoida nii kaitsealuseid liike kui ka ümbritsevat looduskeskkonda, on keelatud Männiku rabade ja soode aladel:
- sõita maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid;
- inimestel viibida väljaspool raba tee ja -matkaradu 15. märtsist 31. augustini.
Männiku harjutusvälja ja linnaku metsateedel on mootorsõidukitega sõitmine lubatud ainult territooriumi valdaja kirjalikul loal.
Ülemise foto autor: Merike Linnamägi
Ülemistel fotodel on kõre kudunöör ja kõre ehk juttselg-kärnkonn (autor Katrina Utsar). Alumistel fotodel on kõre sigimisveekogud (autor Merike Linnamägi).