Nursipalu laiendus2024-01-04T11:17:24+00:00

Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte

Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks avatud menetlus

Vabariigi Valitsuse korralduse „Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ eelnõu koos seletuskirjaga avalik väljapanek toimus 29.08-25.09.2023. Avalik istung esitatud ettepanekute tutvustamiseks toimus 6. oktoobril Võru Gümnaasiumis.

Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „KaitseväeNursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast on vajalik Nursipalu harjutusvälja laiendada. RelvS § 85 lõike 3¹ kohaselt võib Vabariigi Valitsus Kaitseväe harjutusvälja laiendamisel otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. RelvS § 85 lõike 3³ kohaselt tehakse selline otsus pärast avatud menetluse läbiviimist, mida korraldab kaitseminister või tema määratud asutus. Kaitseminister määras 17.08.2023 käskkirjaga nr 119 avatud menetluse korraldajaks RKIKi.

Eesti iseseisva kaitse kui ka kollektiivkaitse võime tugevdamiseks laiendatakse Nursipalu harjutusvälja 10 000 ha suurusele alale, mis tagab Kaitseväele ja liitlastele uute ja vajalikus mahus sõjaliste võimete harjutamise võimalikkuse. Harjutusvälja laiendamisel RelvS 85 lõike 3 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus jätta planeerimisseadus kohaldamata ja ühes sellega ei kohaldu Nursipalu harjutusvälja laiendamise puhul ka keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju hindamine, kuna kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine.

Looduskaitseseaduse § 69 1 kohaselt, kui olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtuvalt välistada, tuleb Natura 2000 võrgustikule avalduvat mõju asjakohaselt hinnata, algatades selleks Natura asjakohase hindamise läbiviimise. Lisaks tuleb asjakohases mahus, kuid seadusega reguleerimata vormis, hinnata enne tegevuse ellu viimist muud olulised keskkonnamõjud, et tagada tegevuse vastavus õigusaktides sisalduvatele nõuetele.

Nursipalu harjutusvälja laienduse huviala keskkonnaülevaatest ning Natura eelhinnangust nähtub teatud asukohtades enne tegevuste lubamist täiendavate uuringute ja Natura asjakohase hindamise vajadus. Nursipalu harjutusvälja laiendamise korraldusega otsustatakse Natura asjakohane hindamine eelhinnangus selgitatud mahus, samuti kirjeldatakse uuringud ja muud olulised mõjud, mis hinnatakse mõju tegevuse lubamise eelselt. Natura eelhinnangu tulemustele tuginevalt on. vajadusel võimalik leida hüvitavad meetmed Natura võrgustiku aladele avalduvate ebasoodsate mõjude hüvitamiseks. St, et harjutusvälja asutamine kavandatud piirides on rahvusvahelise Natura 2000 võrgustiku kaitse vajadusest lähtuvalt võimalik.

Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ laiendada Nursipalu harjutusvälja.  Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asukoht on Võru maakonnas Rõuge valla, Võru valla ja Antsla valla territooriumil ja ala kogupindalaga 9897,81 ha ja välispiiri pikkusega 51 072,67 m on esitatud korralduse lisas. Ühtlasi algatati Natura asjakohane hindamine korralduse punktis 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi tegevuste suhtes ning  korralduse alusel hinnatakse ka looduskeskkonnale avalduvad mõjud vastavalt korralduse punktis 3.2.2 nimetatule ja selgitatakse keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatule. Korraldus on kättesaadav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003

20.10.2023 VV korralduse nr 266 seletuskiri
20.10.2023 VV korralduse nr 266 seletuskirja LISA1
20.10.2023 VV korralduse nr 266 seletuskirja LISA2
20.10.2023 VV korralduse nr 266 seletuskirja LISA3
20.10.2023 VV korralduse nr 266 seletuskirja LISA4

Natura hindamise eksperdi määramine

Avalikule väljapanekule 29.08.2023 pandud korralduse eelnõu ja seletuskiri on leitav siit:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/934eb808-ef29-41aa-8f1f-b924ffd39f5b

Avatud menetluse käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse seisukohtade tabel
Avalikul istungil jagatud infomaterjal (KKK)
Avaliku istungi protokoll

Nursipalju harjutusvälja laienduse keskkonnaülevaade
Keskkonnaülevaate õiend
Keskkonnaülevaate õiend (17.10.2023)
Natura eelhindamine
Nursipalu mürauuringu seletuskiri koos kaartidega (2017, Akukon)
Nursipalu harjutusvälja arendusprogramm
Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte

Nursipalu harjutusvälja korrigeeritud piirid: https://estmilgeo.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=e1f9ced4d22f40e790215c2a262fec31

Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti kaitsevõime suurendamine ja NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.

Harjutamisvõimaluste laiendamiseks on vajalik leida sobiv koht Lõuna-Eestis, sest Põhja-Eestis on väljaõppe võimalused ammendumas ja täiendavaid võimalusi on vaja ka 2. jalaväebrigaadi jaoks. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on eelkõige olemasoleva taristu paiknemist ja maaomandit arvestades ainuke realistlik lahendus. See laiendus suurendab kogu Eesti julgeolekut.

Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et võimalikult palju leevendada laiendusega kaasnevat mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale. Seda arvestades oleme teinud juba märkimisväärselt mööndusi riigikaitseliste vajaduste arvelt.

Nii arendustegevuste elluviimisel, lahenduste leidmisel kui ka harjutusväljade kasutamisel teeme tihedat koostööd nii kohalike kogukondade kui ka keskkonnaametiga. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.

Saame kohalike inimeste murest täielikult aru. Eesti riik on teile väga tänulik. Leiame huvialasse jäävate maaomanikega individuaalse lahenduse.

Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte

Eesti Kaitseväel ja muudel julgeolekut tagavatel organisatsioonidel, kelle tegevus eeldab relvadega ümberkäimist ja muude sõjaliste harjutuste tegemist, on vaja harjutusvälju laiendada. Kaitseväe väljaõppe plaane arvestades on vajalik leida täiendavad harjutusvõimalused 2. jalaväebrigaadile ühtlasi arvestades ka liitlaste tuge Eesti Kaitseväele. Analüüsiti Eesti erinevaid piirkondi arvestades Kaitseväe üksuste paiknemist, väljaõppe vajadusi, looduskaitselisi piiranguid. Analüüsi tulemusel leiti, et 2. jalaväebrigaadi väljaõppeks on vajalik leida Kagu-Eestis optimaalse asukohaga harjutusväli, arvestades seejuures olemasolevate võimaluste laiendamise ja alternatiivsete (uute) asukohtadega.
Eeltoodust tulenevalt on kaardistatud Väike-Emajõe ja Emajõe vahelist ala, mis jääb 2. jalaväebrigaadi statsionaarse asukoha vahetusse lähedusse. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et tegemist ei ole planeeringu või keskkonnamõju hindamisega, vaid pigem analüüsiga, mille tulemus on aluseks harjutusvälja edasiste tegevuste planeerimiseks. Analüüsis kuvatud harjutusväljade piirkonnad on indikatiivsed ning konkreetsed piirid täpsustuvad edasiste tööde käigus

Arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus arendada Nursipalu harjutusvälja. Otsustavateks kriteeriumiteks ülalmärgitud asukohavalikute osas on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad ala arendada selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka erakinnistute ning elamute hulk potentsiaalse harjutusvälja sees. Nursipalu harjutusvälja laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal. Looduskaitselised piirangud välistavad ka Karula piirkonna ning on üheks välistavaks teguriks ka Soontaga piirkonna puhul. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada Kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust.

Harjutusvälja laiendamise vajadus

  • Eesti suurendab kaitsekulutusi ja investeerib uutesse relvasüsteemidesse.
  • NATO otsustas juunis Madridi tippkohtumisel, et tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused.
  • Maakaitse kahekordistub 20 000 võitlejani ning suureneb ajateenijate arv.
  • Eestis on hetkel vaid üks suurem harjutusväli – Kaitseväe keskpolügoon –, kus on võimalik teha soomusmanöövri ning kaudtuleharjutusi. Keskpolügoon on täna juba pea 100% hõivatud.
  • Lõuna-Eestis paikneval 2. jalaväebrigaadil puudub piisavalt suur ja Võru lähedal asuv harjutusala.
  • Oleme kaalunud alternatiive üle terve Lõuna-Eesti ning Nursipalu harjutusvälja laiendamine on olemasoleva taristu paiknemist ja eraomandi osakaalu harjutusvälja alas ja sellest lähtuvalt ka laiendamise vajadusi arvestades ainuke realistlik lahendus.

Nursipalu harjutusvälja laienduse ulatus

  • Laiendusala ulatub Antsla, Rõuge ja Võru valla alale.
  • Säilitamaks võimalikult palju kohalikku kogukonda, oleme teinud Kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendanud soovitava ala suurust vähem kui 10 000 hektarini (koos olemasoleva 3134 hektari suuruse Nursipalu harjutusväljaga, st laiendus jääb alla 7000 hektari).
  • Arvestades relvasüsteeme ja nende ohualasid, mille kasutamist on meil ja liitlastel vajalik harjutada (näiteks kaudtule- ja soomusmanöövri harjutusi), olnuks vajalik harjutusala suurus ligemale 12 000 ha. See olnuks samas suurusjärgus Harjumaal asuva Kaitseväe keskpolügooniga.
  • Eelkõige toimub laiendus riigimaade arvelt (ca 75%), et see puudutaks võimalikult vähe erakinnistuid.
  • Harjutusvälja laienduse ala sisse jääb paraku 215 eraomandisse kuuluvat maaüksust (sh nt metsafirmadele kuuluvad maaüksused), sh 22 maaüksust, millel asub Maa-ameti registri andmetel eluhoone.
  • Kuna tegemist on sealhulgas ka reaalsete kodudega, siis oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus

Lahendused kohalike inimestega

  • Oleme maaomanikele saatnud e-posti või kirja teel teavituse.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eesmärk on jõuda eraomanikega kokkuleppele kinnisvara avalikus huvides omandamise seadusest (KAHOS) lähtudes – kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.
  • Viimase kahekümne aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ja vaid ühel juhul pole õnnestunud omandamises jõuda kokkuleppele.
  • Tõenäoliselt võtab kogu harjutusvälja ala välja arendamine, sh maade omandamine mõned aastad.
  • Hindamisel määrab sõltumatu kutseline hindaja hüvitusväärtuse, millele on võimalik lisada kokkuleppele jõudmisel motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk) ja täiendav hüvitis 10%, kui omandataval kinnistul asub hoone, mida kasutatakse elamiseks.
  • Riigile kinnisvara müügi puhul kehtib tulumaksuvabastus.
  • Alternatiiviks on vahetusmaa leidmine. Võimalik on vahetada kinnisasja, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas ja riigilt vahetuseks pakutava kinnistu väärtus võib olla maksimaalselt 30% kõrgem omandatava kinnistu väärtusest. Väärtuste vahe tuleb tasuda sellel osapoolel, kes vahetuse tulemusena saab kallima kinnistu.
  • Saadav hüvitis peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust.

Juhime tähelepanu asjaolule, et Nursipalu harjutusala laienduse huviala piir on avalik, mistõttu võivad esineda olukorrad, kus maaomanikud saavad ostupakkumusi ka kiireid tehinguid pakkuvatelt kinnisvara kokkuostjatelt. Palume müügisoovi korral igal juhul oodata ära RKIKi pakkumus, sest:

  1. riik maksab kinnistu ostu korral motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk);
  2. riik maksab elamiseks kasutatava hoone ostu korral hüvitist 10%;
  3. riigile kinnisvara müügi korral kehtib tulumaksuvabastus (20%).
  • Paralleelselt maade omandamisega alustatakse lisaks:
    • Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskuse kolimine;
    • Sõmerpalu-Nursi riigimaanteele alternatiivse trassi projekteerimine-ehitamine;
    • Keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamine ja leevendusmeetmete koostamine. Kindlasti toimub müramodelleerimine, kuna laienemisega kaasneb kindlasti müra kasv ja leviku ulatus.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise kaardirakendus

Maaomanikel palume kontaktandmete täpsustamiseks ning küsimustega pöörduda [email protected]

Üldised põhimõtted

1. Riigikaitseliste eesmärkide tõttu oma kinnisasja riigile võõrandavad isikud peavad saama riigilt õiglast hüvitist.
2. Kinnisasja omandaja (riik) maksab kinnisasja omandamise korral kinnisasja omanikule tasu, mis makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
3. Riigi ülesanne on tagada kinnisasja omanikule kinnisasja võõrandamisel võimalikult lähedane olukord, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Riigi eesmärk on jõuda kinnisasja omanikuga kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele.
4. Iga isikuga tegeletakse personaalselt arvestades kinnisasja omandamise protsessis võimalikult palju isiku soove. Isikule tehakse pakkumine lähtudes konkreetse tehinguga seotud asjaoludest.
5. Vara hindamisel määratakse hüvitusväärtus, milles peavad sisalduma otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu, kui need esinevad.
6. Kokkuleppel võõrandamisel tasu eest lisandub hüvitusväärtusele motivatsioonitasu 20%, kuid mitte rohkem kui 50-kordne tehingule eelneva aasta Eesti keskmine brutokuupalk (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk).
7. Riigile kinnisasja võõrandamisel saadud tasu tulumaksuga ei maksustata.
8. RKIK tasub kõik omandamise tehingu (sh võimaliku vahetusega kaasnevate maamõõdutoimingute) kulud.

Kinnisasja vahetamine

9. Kinnisasja vahetamisel riigile kuuluva kinnisasja vastu peab üldjuhul vahetusmaa olema sama sihtotstarbega ja asuma sarnases turupiirkonnas. Sarnase turupiirkonna all peame eelkõige silmas maa korralise hindamise metoodikaga määratud sama või ühe võrra erinevat asukohaklassi sõltumata kaugusest vahetatava maaga. Asukohaklassid on leitavad https://minu.kataster.ee. Huvipakkuva maaüksuse otsimisel tuleb maa väärtuse info alajaotusest valida maa maksustamishind alates 2024 ja seejärel avada hindamiseks kasutatud alusandmete alajaotus või paluda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja abi.
10. Vahetatavate kinnisasjade väärtuse erinevusel peab kallima kinnisasja saaja vahe teisele poolele hüvitama, kusjuures riigile kuuluv kinnisasi ei tohi olla vahetatavast kallim rohkem kui 30%.
11. Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse kinnisasja turuväärtusest.
12. Kinnisasjade vahetamisel ei maksta otsest kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu.
13. Kinnisasjade vahetamisel motivatsioonitasu ei maksta.
14. Kinnisasjade vahetuse soovi korral saab riigimaadega tutvuda https://riigivara.kataster.ee/ lülitades sisse riigivara kihi või paluda RKIK esindaja abi.
15. RKIK koostöös vahetusmaa senise valdajaga annab hinnangu, kas ja millises ulatuses on soovitavat vahetusmaad võimalik vahetuseks kasutada.

Metsa- ja haritava maaga kinnisasja omandamise erisused

16. Põllu- ja heinamaa hindamine tellitakse kutseliselt 7. taseme hindajalt.
17. Metsamaa hindamiseks tellitakse metsa takseerkirjeldus vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt ning metsamaa väärtus arvutatakse maa erakorralise hindamise korras toodud metoodika alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/115032023015).

Hoonestatud kinnisasja omandamise erisused

18. Hoonestatud kinnisasja hindamine tellitakse kutseliselt 7. taseme hindajalt, kusjuures kaasatakse ehitusvaldkonna ekspert, kes hindab ehitise seisukorda ja kasutus- või taastamiskõlblikkust ning kasutus- või taastamiskõlblikkuse hindamisel koostab ehituskulu hinnangu.
19. Kui tegemist on elamiseks kasutatavate hoonete ja nende kõrvalhoonetega, mille asendamine pole asukohta ja kasutuseesmärki silmas pidades võimalik, siis kaaludes omandamise asjaolusid võib hüvitusväärtuse leidmisel lähtuda vara ülesehituskulust ilma kulumit arvestamata ehk ei arvestata vanusest tulenevat väärtuse vähenemist võrreldes uuena taastamise väärtusega.
20. Elamiseks kasutatava hoone või eluruumi kaotuse eest makstakse lisaks punktis 6 nimetatule täiendavat hüvitist 10% elamiseks kasutatavate hoonete ja selle kõrvalhoonete ning õueala hüvitusväärtusest.
21. Kui hinnatav ehitis on tehniliselt mõistlikul viisil teisaldatav ja omanik seda soovib, siis võib riik korraldada ehitise omaniku soovitud asukohta teisaldamise ja kannab sellega seotud kulud alternatiivina ehitise rahas hüvitamisele.