Nursipalu laiendus2023-02-02T10:22:24+00:00

Nursipalu laiendamisega seotud informatsiooni kokkuvõte

Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti kaitsevõime suurendamine ja NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks. Nursipalu laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks.

Harjutamisvõimaluste laiendamiseks on vajalik leida sobiv koht Lõuna-Eestis, sest Põhja-Eestis on väljaõppe võimalused ammendumas ja täiendavaid võimalusi on vaja ka 2. jalaväebrigaadi jaoks. Nursipalu harjutusvälja laiendamine on eelkõige olemasoleva taristu paiknemist ja maaomandit arvestades ainuke realistlik lahendus. See laiendus suurendab kogu Eesti julgeolekut.

Kaitseministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et võimalikult palju leevendada laiendusega kaasnevat mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale. Seda arvestades oleme teinud juba märkimisväärselt mööndusi riigikaitseliste vajaduste arvelt.

Nii arendustegevuste elluviimisel, lahenduste leidmisel kui ka harjutusväljade kasutamisel teeme tihedat koostööd nii kohalike kogukondade kui ka keskkonnaametiga. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel ning kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.

Saame kohalike inimeste murest täielikult aru. Eesti riik on teile väga tänulik. Leiame huvialasse jäävate maaomanikega individuaalse lahenduse.

Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte

Eesti Kaitseväel ja muudel julgeolekut tagavatel organisatsioonidel, kelle tegevus eeldab relvadega ümberkäimist ja muude sõjaliste harjutuste tegemist, on vaja harjutusvälju laiendada. Kaitseväe väljaõppe plaane arvestades on vajalik leida täiendavad harjutusvõimalused 2. jalaväebrigaadile ühtlasi arvestades ka liitlaste tuge Eesti Kaitseväele. Analüüsiti Eesti erinevaid piirkondi arvestades Kaitseväe üksuste paiknemist, väljaõppe vajadusi, looduskaitselisi piiranguid. Analüüsi tulemusel leiti, et 2. jalaväebrigaadi väljaõppeks on vajalik leida Kagu-Eestis optimaalse asukohaga harjutusväli, arvestades seejuures olemasolevate võimaluste laiendamise ja alternatiivsete (uute) asukohtadega.
Eeltoodust tulenevalt on kaardistatud Väike-Emajõe ja Emajõe vahelist ala, mis jääb 2. jalaväebrigaadi statsionaarse asukoha vahetusse lähedusse. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et tegemist ei ole planeeringu või keskkonnamõju hindamisega, vaid pigem analüüsiga, mille tulemus on aluseks harjutusvälja edasiste tegevuste planeerimiseks. Analüüsis kuvatud harjutusväljade piirkonnad on indikatiivsed ning konkreetsed piirid täpsustuvad edasiste tööde käigus

Arvestades riigikaitselisi vajadusi ja võttes arvesse analüüsis esitatud kriteeriume on Kagu-Eestis ainuke realistlik võimalus arendada Nursipalu harjutusvälja. Otsustavateks kriteeriumiteks ülalmärgitud asukohavalikute osas on suur riigimaade osakaal ning looduskaitselised tingimused, mis võimaldavad ala arendada selliselt, et võimalikult suur ala oleks harjutusväljal väljaõppeks kasutatav. Oluliseks nüansiks on ka erakinnistute ning elamute hulk potentsiaalse harjutusvälja sees. Nursipalu harjutusvälja laiendades on elu- ja ühiskondlike hoonetega eraomandis olevaid katastriüksuseid 21, Orava piirkonnas 85. Lisaks on Orava piirkonnas oluliselt suurem looduskaitseliste piirangute osakaal. Looduskaitselised piirangud välistavad ka Karula piirkonna ning on üheks välistavaks teguriks ka Soontaga piirkonna puhul. Ahja piirkonnas ei ole võimalik tagada Kaitseväe vajadustele sobivat ala suurust.

Kokkuvõte on leitav siit: Harjutusvälja jaoks sobiliku maa-ala asukohavaliku kokkuvõte

Nursipalu harjutusvälja laiendamise kaardirakendus

Maaomanikel palume kontaktandmete täpsustamiseks ning küsimustega pöörduda [email protected]

Harjutusvälja laiendamise vajadus

  • Eesti suurendab kaitsekulutusi ja investeerib uutesse relvasüsteemidesse.
  • NATO otsustas juunis Madridi tippkohtumisel, et tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused.
  • Maakaitse kahekordistub 20 000 võitlejani ning suureneb ajateenijate arv.
  • Eestis on hetkel vaid üks suurem harjutusväli – Kaitseväe keskpolügoon –, kus on võimalik teha soomusmanöövri ning kaudtuleharjutusi. Keskpolügoon on täna juba pea 100% hõivatud.
  • Lõuna-Eestis paikneval 2. jalaväebrigaadil puudub piisavalt suur ja Võru lähedal asuv harjutusala.
  • Oleme kaalunud alternatiive üle terve Lõuna-Eesti ning Nursipalu harjutusvälja laiendamine on olemasoleva taristu paiknemist ja eraomandi osakaalu harjutusvälja alas ja sellest lähtuvalt ka laiendamise vajadusi arvestades ainuke realistlik lahendus.

Nursipalu harjutusvälja laienduse ulatus

  • Laiendusala ulatub Antsla, Rõuge ja Võru valla alale.
  • Säilitamaks võimalikult palju kohalikku kogukonda, oleme teinud Kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendanud soovitava ala suurust vähem kui 10 000 hektarini (koos olemasoleva 3134 hektari suuruse Nursipalu harjutusväljaga, st laiendus jääb alla 7000 hektari).
  • Arvestades relvasüsteeme ja nende ohualasid, mille kasutamist on meil ja liitlastel vajalik harjutada (näiteks kaudtule- ja soomusmanöövri harjutusi), olnuks vajalik harjutusala suurus ligemale 12 000 ha. See olnuks samas suurusjärgus Harjumaal asuva Kaitseväe keskpolügooniga.
  • Eelkõige toimub laiendus riigimaade arvelt (ca 75%), et see puudutaks võimalikult vähe erakinnistuid.
  • Harjutusvälja laienduse ala sisse jääb paraku 217 eraomandisse kuuluvat maaüksust (sh nt metsafirmadele kuuluvad maaüksused), sh 21 maaüksust, millel asub Maa-ameti registri andmetel eluhoone. Millised hoonestatud maaüksused on kellegi püsivaks või ajutiseks elukohaks, on hetkel täpsustamisel.
  • Kuna tegemist on sealhulgas ka reaalsete kodudega, siis oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus

Lahendused kohalike inimestega

  • Oleme maaomanikele saatnud e-posti või kirja teel teavituse.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eesmärk on jõuda eraomanikega kokkuleppele kinnisvara avalikus huvides omandamise seadusest (KAHOS) lähtudes – kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda kas müügitehing või maade vahetamine.
  • Viimase kahekümne aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ja vaid ühel juhul pole õnnestunud omandamises jõuda kokkuleppele.
  • Tõenäoliselt võtab kogu harjutusvälja ala välja arendamine, sh maade omandamine mõned aastad.
  • Hindamisel määrab sõltumatu kutseline hindaja hüvitusväärtuse, millele on võimalik lisada kokkuleppele jõudmisel motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk) ja täiendav hüvitis 10%, kui omandataval kinnistul asub hoone, mida kasutatakse elamiseks.
  • Riigile kinnisvara müügi puhul kehtib tulumaksuvabastus.
  • Alternatiiviks on vahetusmaa leidmine. Võimalik on vahetada kinnisasja, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas ja riigilt vahetuseks pakutava kinnistu väärtus võib olla maksimaalselt 30% kõrgem omandatava kinnistu väärtusest. Väärtuste vahe tuleb tasuda sellel osapoolel, kes vahetuse tulemusena saab kallima kinnistu.
  • Saadav hüvitis peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust.

Juhime tähelepanu asjaolule, et Nursipalu harjutusala laienduse huviala piir on avalik, mistõttu võivad esineda olukorrad, kus maaomanikud saavad ostupakkumusi ka kiireid tehinguid pakkuvatelt kinnisvara kokkuostjatelt. Palume müügisoovi korral igal juhul oodata ära RKIKi pakkumus, sest:

  1. riik maksab kinnistu ostu korral motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk);
  2. riik maksab elamiseks kasutatava hoone ostu korral hüvitist 10%;
  3. riigile kinnisvara müügi korral kehtib tulumaksuvabastus (20%).
  • Paralleelselt maade omandamisega alustatakse lisaks:
    • Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskuse kolimine;
    • Sõmerpalu-Nursi riigimaanteele alternatiivse trassi projekteerimine-ehitamine;
    • Keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamine ja leevendusmeetmete koostamine. Kindlasti toimub müramodelleerimine, kuna laienemisega kaasneb kindlasti müra kasv ja leviku ulatus.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise kaardirakendus

Maaomanikel palume kontaktandmete täpsustamiseks ning küsimustega pöörduda [email protected]

Korduma kippuvad küsimused

Terve harjutusala laienduse huviala sisse jääb osaliselt või täielikult 217 eraomandisse kuuluvat maaüksust(sh nt metsafirmadele kuuluvad maaüksused), sh 21 maaüksust, millel asub Maa-ameti registri andmetel eluhoone. Millised hoonestatud maaüksused on kellegi püsivaks või ajutiseks elukohaks, on hetkel täpsustamisel.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse spetsialistid selgitavad omanikele omandamise menetluse protsessiga kaasnevaid asjaolusid. Juriidilist või psühholoogilist abi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kahjuks pakkuda võimalik ei ole.

Hindamine tellitakse sõltumatult kutseliselt hindajalt ja see viiakse läbi hüvitamise eesmärgil. Üldjuhul on hinnatavaks väärtuseks turuväärtus, aga sellele lisaks hinnatakse ka otseselt kaasnevat varalist kahju ning saamata jäävat tulu, kui need esinevad. Üldmõiste selle kohta on hüvitusväärtus. Soovi korral võib maaomanik tellida ka võrdleva eksperdihinnangu. „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt on võimalik kinnisasja omandamisel kokkuleppe teel maksta motivatsioonitasu 20%  eksperdihinnangus toodud tasust (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk) ehk hüvitusväärtusest ja lisaks veel täiendavat hüvitist 10% kui omandataval kinnistul asub hoone, mida kasutatakse elamiseks. Kinnisasja on võimalik ka vahetada, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad KAHOSe kohaselt paiknema sarnases turupiirkonnas ja maksumuste erinevusel tuleb vahe seaduses sätestatud ulatuses hüvitada.

Maade omandamise raamistik on määratud KAHOSes. Seaduse järgi tuleb määrata hüvitusväärtus, mis kindlasti ei ole alati turuväärtus hoonestatud kinnistute puhul. Saadav hüvitus peab võimaldama panna omanikku võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oli enne omandamise vajadust. Lisaks rahas hüvitamisele on alternatiiviks ka vahetusmaa leidmine. Hoonestatud vara puhul on see kindlasti väga keeruline, aga eesmärk on läbirääkimistel jõuda mõlemapoolselt sobiva lahenduseni. Eramajast kortermajja ümberkolimist ei ole meil kavas pakkuda.  Arutelud, mille tulemusena huvid kaardistatakse, on alles ees. Isikutega, kelle maad jäävad harjutusvälja laienduse huvialasse, võetakse personaalselt ühendust.

See on põhimõtteliselt võimalik. Kinnisasja on võimalik vahetada, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad KAHOSe kohaselt paiknema sarnases turupiirkonnas ja riigilt vahetuseks pakutava kinnistu väärtus võib olla maksimaalselt 30% kõrgem omandatava kinnistu väärtusest ning väärtuste vahe tuleb tasuda sellel osapoolel, kes vahetuse tulemusena saab kallima kinnistu.

Maade omandamisega on soov ja valmisolek alustada kohe. Kuna maaomanikke on palju, siis see protsess tervikuna võtab kindlasti mõned aastad. Paralleelselt on plaan alustada ka projekteerimisega, mille käigus toimub mõjude hindamine ja leevendavate meetmete kavandamine. Seeläbi on võimalik harjutusväljale teatud infrastruktuuri väljaehitamise ja kasutamisega (kokkuleppel kohalike maaomanikega ja kogukondadega) alustada enne kui maad kogu harjutusvälja ulatuses on omandatud.

Kinnisvara omandamine ja omandamise tasu määramine toimub KAHOSes toodud alusel. Uus katus, laudis või muud hoonetele tehtud parendused mõjutavad üldjuhul kinnisvara väärtust ja sisaldub seeläbi ka hindaja koostatud eksperdihinnangus.

Eesmärk on maad omandada kokkuleppel. Senise praktika kohaselt on viimase kahekümne aasta jooksul riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ning soovime seda protsenti hoida kõrgel edasi. Omandamistega soovime alustada kohe, aga kogu protsess tervikuna võtab kindlasti mõned aastad. KAHOS kehtimise ajal pole kordagi sundvõõrandamiseni jõutud. Enne KAHOS-t on sundvõõrandamise võimalust kasutatud ainult ühel korral.

Esimesel kohtumisel 10.10.2022 andsime vallajuhtidele teada harjutusvälja laiendamise vajadusest ja lepiti kokku ka järgmine kohtumine volikogudega Lõuna-Eestis. Kahjuks selgus, et esialgu kokku lepitud kuupäevad tuli edasi lükata. Samuti jätkasid kaitseministeeriumi valitsemisala eksperdid täpse huviala väljatöötamist, mistõttu me ei soovinud esitada poolikut infot. Selle käigus tegime Kaitseväe vajadustes järeleandmisi ja vähendasime soovitava ala suurust 2000 hektari võrra.

Ainuüksi riigi eriplaneeringu (REP) koostamine võtab hinnanguliselt vähemalt 6-8 aastat, see ei ole ohuhinnangut arvestades kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangul realistlik alternatiiv. Ka tuleks REPi koostamist alustada asukoha eelvaliku etapist, samas kui arvestades olemasoleva taristu asukohta ja harjutusvälja alla jäävate eramaade (sh hoonestatud kinnistute) osakaalu, on kaitseministeeriumi valitsemisala hinnangul ainus realistlik asukoha alternatiiv Nursipalu laiendamine. Sõltumata sellest, kuidas tegevust ellu viiakse, on eesmärk arvestada nii kohalike inimeste ja omavalitsuste kui ka keskkonnaga nii palju kui see on riigikaitseliste eesmärkide saavutamist silmas pidades võimalik. Seejuures teeme niipalju kui võimalik järeleandmisi ka riigikaitseliste eesmärkide osas. Seda silmas pidades oleme harjutusvälja huvialast jätnud välja olulise osa esialgsest ja Kaitseväe poolt vajalikuks peetud alast.

Kõigi inimestega, kes omavad kinnistuid harjutuvälja huvialas, otsitakse lahendusi personaalselt. Laiema avalikkusega arvestamiseks palume kohalike omavalitsuste abi murekohtade koondamiseks. Murede täpsustamiseks ja lahenduste kaardistamiseks kohtume heameelega kohalike omavalitsuste kaupa huvitatud elanikega. Keskkonnast ülevaade saamiseks ja asjakohast mõju hindamist vajavate mõjude kaardistamiseks oleme tellimas tööd. Täpsed lahendused keskkonnamõjude hindamise ja leevendamise osas lepitakse kokku koostöös Keskkonnaametiga. Kindlasti viiakse läbi Natura mõjude hindamine.

2022. a lõpuks üritame võtta kõigi laienduse huvialasse jäävate omanikega ühendust ning täpsustame edasiseks suhtluseks sobivad kontaktid, tutvustame edasisi samme ja tegevusvariante ning küsime esmast tagasisidet. Seejärel jätkame läbirääkimisi otsides igaühega just talle sobivat lahendust.

Kaitseministeeriumil ei ole olnud sarnast praktikat, kus ostetakse kinnistuid, mis jäävad harjutusväljade või teiste riigikaitseliste ehitiste vahetusse lähedusse, mistõttu vajavad täpsed lahendused vahetult välja jäävate alade kohta, aga ka lähipiirkonda jäävate alade kohta laiemalt, veel selgitamist. Et seda teha, olemegi hetkel koondamas infot soovide kohta ja kaardistamas võimalikke lahendusi. Kaitseministeeriumi huvi ja võimalused  KAHOSe alusel kinnistute omandamiseks ja argumendid motivatsioonitasu maksmise ära põhjendamiseks on tugevamad kinnistute osas, mis külgnevad vahetult harjutusvälja piiriga ehk mille omandamine vahetult suurendaks harjutamise võimalusi. Kaugemale jäävate kinnistute osas sõltub see paljuski laiemast pildist – kui palju, kui kaugel, millises suunas jms soovitakse kinnistut müüa/vahetada. Seejuures võib olukord ajas ka muutuda, sõltudes üldisest omandamise pildist ja sellest lähtuvalt võimalusest harjutusvälja kasutada. Piirinaabritega suhtlemiseni jõuame ajapikku, esmajärjekorras proovime saavutada otsekontakti inimestega, kelle maa huvialas sees on.

Piiranguvööndis kavandatud tegevused, mis on aluseks ehitamisele, on vajalik kooskõlastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, päikese ja tuuleenergeetikat puudutavad tegevused Kaitseministeeriumiga. Märkimisväärseid piiranguid harjutusväli ehitamisele ei sea, siiski on ehitustegevuse, aga ka muu tegevuse kavandamisel piiranguvööndis vajalik arvestada, et harjutusvälja kasutamisega kaasneb paratamatult müra, aga ka vibratsioon, mille oluline leevendamine ei ole võimalik. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja  olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Kaitseministeerium tasub  valdadega sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe alusel nendele kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil asub harjutusväli, perioodil 2019–2023 sihtotstarbelist hüvitist. Hüvitise maksmisega jätkamiseks ja selle aluste ning hüvitise suuruse täpsustamiseks on välja töötamisel määrus.  Väljapoole  harjutusvälja ala ulatuva häiringu või kinnisvara väärtuse vähenemise  kompenseerimiseks otse maaomanikele  käesoleval ajal selge regulatsioon ja praktika puudub. Kaitseministeeriumi valitsemisala tegeleb vajaduste kaardistamise ja võimaluste välja selgitamisega.

Võib eeldada, et müra häiring suureneb, sest suurem harjutusväli võimaldab suuremate üksuste koostegevust ja relvade kasutamist, mille mürahäiring on suurem.  Häiringu ulatuse selgitamiseks on plaanis tellida müra modelleerimine. Täpset relvade loetelu pole hetkel võimalik välja tuua, eesmärk on eelkõige suurendada kaud-tule ja soomusmanöövervõimet.

Vajadus on ligikaudu 12 000 hektari suuruse harjutusvälja järele. Seda silmas pidades on Kaitseministeeriumil teatud piirdkonades huvi maade omandamiseks ka väljaspool tutvustatud huviala piiri, seda eeskätt kinnistute osas, mis külgnevad vahetult harjutusvälja piiriga ehk mille omandamine vahetult suurendaks harjutamise võimalusi. Kaugemale jäävate kinnistute osas sõltub see paljuski laiemast pildist – kui palju, kui kaugel, millises suunas jms soovitakse kinnistut müüa/vahetada. Seejuures võib olukord ajas ka muutuda, sõltudes üldisest omandamise pildist ja sellest lähtuvalt võimalusest harjutusvälja kasutada.

Kinnitame, et kõik [email protected] e-postile saadetud kirjad jõuavad Riigi Kaitseinvetseeringute Keskuseni ning kõikidele kirjadele vastatakse järgemööda. Samuti võetakse inimestega ühendust telefoni teel. Selleks palume jätta enda kontaktandmed (telefon ja e-post) [email protected] e-postile või telefonil 5878 1665. Õigele aadressile suunatakse ka kõike Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse üldaadressile saadetud kirjad.