Sõda Ukrainas: milline on selle mõju Eesti mereväe ja õhuväe varustatusele?

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on saanud tänu pikka aega väldanud koroonapandeemiale õhu- ja mereväe varustamisel hindamatu kogemuse, mis ühtlasi on aidanud valmistuda ette ka Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks. Varuosade tarneprobleemidest aga suure tõenäosusega kõigele vaatamata pääsu pole.

RKIKi õhu- ja mereväe kategooriajuht Heiki Ivask märgib, et praegu on selles valdkonnas veel mõjumas koroonapandeemiast tingitud tarnetakistused, mille maandamiseks on juba pikemat aega põhilised kulumaterjalid ja varuosad ette tellitud.

„See on taganud, et sõja mõju ei ole veel avaldunud, kuna hoolduste ja remontide teostamiseks on materjalid olemas ning hetkel on vaja ainult tööde teostamine kokku leppida,“ ütles Ivask ja lisas, et sõja mõjuna on ennekõike oodata tarneaegade pikenemist metallide ja teiste toormaterjalide osas, millest valmistatakse varuosi.

Sel ja järgmisel aastal uuendab RKIK mõningaid remondi- ja hooldusteenuste lepinguid ning mõnel puhul tuleb tingimustes olla suure tõenäosusega tavapärasest paindlikum, et tagada piisav pakkujate huvi ning õiglane hind.

„Tuleb leida nutikaid lahendusi tarnekindluse saavutamiseks,“ ütleb Heiki Ivask ja tõi välja, et põhiline moodus on saada võimalikult palju lepingupartnereid samadele teenustele või materjalivaldkonnale.

„Teine variant on jätta võimalus lepingupartnerilt soetada ka muid tooteid või teenuseid, mida lepingupartner pakub. Näiteks: kui teeme hanke tuletõrjevarustuse hoolduse ja remondi teenusele ja edukaks osutab pakkuja, kes pakub ka päästevarustuse hoolduste ja remondi teenust, siis peab lepingus jätma võimaluse ka seda kasutada,“ rääkis Ivask.

Mereväe väekaitsekaater Roland.