Sõjategevus Ukrainas on pikendanud kaitsehangete tarneaegu kuni kuus korda

Venemaa käivitatud sõda Ukrainas on tänast väldanud enam kui kuu ja avaldanud selle ajaga olulist  mõju kaitsevaldkonna hangete tarnaegadele.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) side ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar (pildil) tõdes, et sõda Ukrainas on toonud kaasa näiteks probleemid elektroonikakomponentide  ja IKT-seadmete kättesaadavusega.

„Täna on kujunenud olukord, kus IKT-seadmete tarneajad ulatuvad juba üle 180 päeva, varasemalt olid need kõigest  30–90 päeva,“ ütles Soosaar.

Eriti valusalt puudutab selline pooljuhtide või mõne muu komponendi puudus suurkorporatsioone, mis tekitab olukorra, kus hankijatel tuleb kaaluda lepingu täitmise tähtaja pikendamist.

Priit Soosaar märkis, et olukord pooljuhtide osas hakkas tegelikult halvenema juba 2021. aastal ning 2022. aastal alanud sõda pole loomulikult muutusi paremuse poole toonud.

„Hetkel suurt hinnatõusu ei ole märganud, vaid pigem just lepingupartnerite hirmu pakkuda mingit konkreetset tarnega. Paljud kasutavad juba praktikat, et määravad hästi pika tarneaja, et me ei hakkaks rakendama leppetrahve,“ rääkis Soosaar.

Ta tõi probleemina välja selle, et mitmed kaitsetööstuse suurettevõtted ei paista olevat oma tarneahelaid korralikult kindlustanud, ehk tuginetakse vaid ühele kuni kolmele partnerettevõttele ja ehk kui tarneahel nende vahel katkeb, siis esineb raskuseid lepingu täitmisega.

Mis puutub IKT-valdkonda tervikuna, siis on märgata seda, et suurkorporatsioonid on suunanud põhifookuse just nendele turgude vajaduste katmisele, kus on suurem käive.