Tagasivaade aastale 2020
Kaitseinvesteeringute tulemusena investeerisime Eesti majandusse tagasi üle 180 miljoni euro. Lisasime oma tarneahelasse terve rea Eesti väike-ettevõtteid ning viisime läbi ühishanked Läti ja Hollandiga, mille tulemusena õnnestus Eesti kaitsetööstuse toodangut eksportida.
Olulisemad arengud toimusid relvastuse valdkonnas. Jätkasime investeeringuid laskemoonavarude suurendamisse. Kokku soetasime 2020. aastal 60 miljonit euro eest suurekaliibrilist laskemoona ning õhutõrjerakette, võtsime kasutusele uued automaadid Rahe R20 ning liikursuurtükid K9.
Jätkasime taristuinvesteeringuid 1. jalaväebrigaadi taristusse nii Tapal kui Jõhvis. Lõviosa ligi 50 miljoni euro suurusest investeeringust läks logistika, sõidukite hoolduse ning laohoonetesse. Ehitasime 28 sõidukite varjualust, kuhu saab vihma ja päikese eest varjule panna ligi 1000 sõidukit. See suurendab oluliselt sõidukite eluiga ning parandab nende valmisolekut. Tapal valmisid umbes 11 miljoni eurot eest 20 laskemoonahoidlat. 1. JvBr tagalapataljoni käsutusse läks uus tagalahoone. Liitlaste kaasrahastuse toel valmisid meditsiinikeskus ja liitlaste vastuvõtmise ala.
2020 oli ka aasta, mis märgib taristuinvesteeringute raskuskeskme liikumist põhjast lõunasse. Alustasime projekteerimistöödega Tartus Raadi linnakus, kus juba järgmisel aastal alustame Kaitseväe Akadeemia kutseõppesuuna, Sõja- ja Katastroofimeditsiinikeskuse uute õppehoonete ning 2. jalaväebrigaadi staabihoone ehitusega. Samuti alustame kiirendatud korras 2. JvBr sõidukite ja varustuse ladustamisvõimaluste parandamisega Lõuna-Eestis.
Veel enne aasta lõppu jõudsid kohale enam kui 80 maasturit ning 40 veokit, mis kõik lähevad 2. JvBr käsutusse. Tarnisime 2. JvBr üle 20 ühiku rasketehnikat, mis parandas oluliselt üksuse pioneerivõimekust.
Eesti Merevägi sai veel aasta lõpus enda käsutusse kaks uut, Eestis toodetud, väekaitsekaatrit. Samuti jõudsid lõpule kolme miinijahtija moderniseerimistööd ning paranes mereseirealane infovahetusvõimekus naabritega. Õhuväes võeti kasutusele M28 lennukid ning lõpusirgel on projekt nende varustamisel vajaliku tehnikaga.
Koostöös Ameerika Ühendriikidega käivitasime õhukaitse investeeringute projekti, millest on kinnitatud investeeringuid ligikaudu 80 miljoni dollari ulatuses.
Allkirjadeni jõudis Euroopa kaitsefondi projekt, millega asub Eesti juhtima Euroopa mehitamata maismaasõidukite projekti. Üle 30 miljoni eurose projekti eesmärgiks on arendada välja Euroopa mehitamata sõidukite standardlahendus. Projekti juhtriigiks on Eesti ning kaitsetööstuse poolt on peatöövõtjaks Milrem Robotics!
Eraldi prioriteedina alustasime sportimisvõimaluste parandamisega kaitseväe linnakutes. Projekti raames parandatakse hüppeliselt ajateenijate sportimisvõimalusi kõikides KV linnakutes. Ligi 11 miljoni euro eest arendatakse võimlaid, välispordiväljakuid ning takistusradasid.
2020. aasta märksõnaks oli kaitseväe üksuste ümberpaiknemine, selle tulemusena saavad uue näo ja teo Paldiski ja Jõhvi linnakud. Kalevi Jalaväepataljon liikus juba aasta alguses Jõhvi ning Kalevi asemel kolib Paldiskisse Toetuse väejuhatus ning Vahipataljon, mille tarbeks rajatakse mõlemasse linnakusse kaasaegne taristulahendus.
Oleme tugevalt investeerinud kaitseväe väljaõppevõimaluste parandamisse keskpolügoonil. Rajasime harjutusväljasiseseid teid ning oleme lõpule jõudmas laiendatud ohuala projektiga, mille tulemusena saame alustada CV90 laskmistega keskpolügoonil. Lõpule jõudis ka enam kui 4 aastat kestnud Tapa lähiharjutusala arendus, mis parandab oluliselt brigaadi taktikalise väljaõppevõimalusi linnaku läheduses.
Jätkasime sõdurivarustuse arendamisega. Isikuvarustus täienes uue automaadi ning kiivriga. Samuti oleme lõpusirgel uue ballistilise kandesüsteemi hankega ning tulemuseni on jõudnud uue välivormi prototüübi projekt.