Vabariigi Valitsus kehtestas kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu

Vabariigi Valitsus kehtestas 16. juunil 2022 korraldusega nr 173 Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ning andis nõusoleku Natura erandi kohaldamiseks. Eriplaneeringu rakendamine parandab oluliselt sõjalise väljaõppe võimalusi, eelkõige soomusmanöövervõimekust ning toetab liitlaste kohalolekut Eestis.

„Kaitseväe keskpolügoon on Kaitseväe suurim harjutusväli, mille planeeringut on vaja uuendada, et võimaldada üksustele ajakohaseid ning kaitseväe võimearendustele vastavaid väljaõppevõimalusi. Viimaste aastate jooksul toimunud võimearendustega ning liitlaste panusega Eesti julgeolekusse on suurenenud vajadus väljaõpperajatiste järele, mida olemasolevad harjutusväljad ei paku. Uute harjutusvõimaluste loomine on oluline ka Eestis viibivate liitlasriikide relvajõudude üksuste võitlusvõime hoidmiseks,“ sõnas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar.  

2004. aastast kehtiv detailplaneering on väga üksikasjalik ning ei võimalda harjutusväljal korraldada väljaõpet piisaval tasemel. Näiteks on detailplaneeringuga loetletud konkreetsed relvad, mida laskeväljal laskmiste ajal kasutatakse. Tekkinud on olukord, kus ligikaudu 12 000 hektari suurust keskpolügooni saab kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt laskmisi ühes suunas.

Oluliseks arenguvajaduseks on luua tingimused soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisteks koos toetusüksustega. „Keskpolügooni arendusprogramm näeb ette liikumiskoridoride rajamist lahingumasinate lahinglaskmisteks, mis tähendab liikumist koos laskmistega. Koridoridesse ja nende ümber luuakse laske- ja õppeväljad, et kasutades teedevõrku saaks soomustatud jalaväepataljon läbi viia lahinglaskmisi koos toetusüksuste abiga. Soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4-5 km ja pikkuseks 10-15 km,“ lisas RKIK harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.  

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tehtud Natura hindamise tulemusena selgus, et kavandatav arendus ja tegevus võib mõjutada Natura alasid, mistõttu töötati välja ka hüvitusmeetmed. Näiteks võetakse kaljukotkaste elupaikade hüvitusmeetmena kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla soo ja Valgamaal asuv Holdre lagesoo ning metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks laiendatakse Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualasid ning muudetakse tsoneeringut. Hüvitusmeetmed hõlmavad mitmete kaitsealade muutmist või loomist, millega tegeleb Keskkonnaamet. 

Varasemalt on RKIK maksnud Kaitseministeeriumi ja üheksa harjutusväljaga omavalitsuse vahel sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe alusel tegevustoetust. Toetuse üks olulisemaid eesmärke on kohalike omavalitsustega tihe koostöö riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega seotud tegevuste teostamisel, võttes seejuures arvesse ümbritsevat elukeskkonda ning tagades seeläbi kaitseväelastele oluline võimekus väljaõppeks. Tegevustoetusi makstakse välja igal aastal vastavalt 2019. aasta septembris sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppele, mille alusel maksab RKIK perioodil 2019-2023 kohalikele omavalitsustele kord aastas sihtotstarbelist toetust – viie aasta peale kokku 1,5 miljonit eurot. 

 Lisainfo: alar.alp@kaitseinvesteeringud.ee


Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja materjalide soetamisega tegelev asutus, mis asutati 2017. aastal. RKIK-i eesmärk on võimaldada kaitseväel keskenduda oma põhitegevusele ehk sõjaliste ülesannete täitmisele ning luua iga investeeritud euro eest maksimaalselt kaitsevõimet. RKIK korraldab hankeid nii kaitseministeeriumi, kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste tarbeks ning haldab ja arendab nende kinnisvara. Riigikaitse arendamiseks soetatakse igal aastal üle 350 miljoni euro eest tooteid ja teenuseid ning arendatakse ja hoitakse töökorras taristut rohkem kui 70 miljoni euro ulatuses.

Kõik käimasolevad ja planeeritud hanked leiad veebilehelt: https://hanked.kaitseinvesteeringud.ee/

2022-07-01T18:33:23+00:00